Rootsi Karolinska Instituudi teadlaste läbiviidud ja ajakirjas Brain avaldatud uuringud näivad olevat leidnud võimaluse viia läbi uuring, et kontrollida Alzheimeri tõbi kuni kümme aastat ette.
Alzheimeri tõbi toob iseloomulike sümptomitena agressiivsuse ja unustamine, haiguse kaugelearenenud staadiumis. Seega on sellise neurodegeneratiivse protsessi esinemissageduse eelnev väljaselgitamine väga oluline.
näe rohkem
Nooruse saladus? Teadlased näitavad, kuidas tagasi pöörata…
Pudru "jõud": vaadake kaera kasulikke omadusi…
Tervishoiutöötajate ja teadlaste kontseptsioonis on haiguse kulgemise kohta eelneva teabega võimalik välja töötada ja otsida mehhanisme protsessi peatamiseks.
Teadlaste sõnul on biomarkerid veres leiduvad, mis võivad viidata haiguse päriliku liigi varaste patoloogiliste muutuste esinemisele.
Seega oli võimalik kontrollida, et muutused gliaalfibrillaarses happelises valgus (GFAP) toimuvad umbes 10 aastat enne Alzheimeri tõve sümptomite ilmnemist.
Uuringu lõpptulemuseni jõudmiseks oli teadlaste rühmal vaja hinnata 164 vereplasma proovi, võetud 33 inimeselt, kelle mutatsioon muudab nad Alzheimeri tõve suhtes haavatavamaks, ja ka 42 sugulaselt, kellel sellist eelsoodumust ei olnud geneetika.
Kogumine viidi läbi aastatel 1994–2018 ning analüüside järgi on selgeid muudatusi mitmes verevalkude kontsentratsioonid mutatsiooni kandjatel, kümme aastat enne esimese ilmnemist sümptomid.
Karolinska Instituudi neurobioloogia, hooldusteaduste ja ühiskonna osakonna professori Caroline Graffi sõnul, kes on ka üks uuringu autoritest:
"Neile järgnesid suurenenud P-tau181 (tau valk) ja seejärel Nfl (kerge valk) kontsentratsioonid neurofilament), mis, nagu me juba teame, on otseselt seotud neuronite kahjustuse ulatusega ajus Alzheimeri tõbi."
Seega on teadlaste rühma analüüsi kohaselt need tulemused väga paljutõotavad, et tulevikus läbi viia uusi Alzheimeri tõve vastaseid teste ja lähenemisviise.
Filmide ja seriaalide ning kõige kinoga seotud armastaja. Aktiivne uudishimulik võrkudes, alati ühendatud veebiteabega.
