Alateadvuse definitsioon on see, mis annab meile maailmaga suhtlemisel tähenduse, mis põhineb harjumustel ja uskumustel. Nii on mõned teadlased juba tõestanud, et 95% meie ajus olevatest käskudest täidab alateadvus.
Mõistmine, mil määral on alateadvus meie käskudes kohal, on viis, kuidas mõista meie erinevaid toiminguid ratsionaalselt. Tahad siis rohkem teada? Jälgi lugemist.
näe rohkem
Koolidirektor sekkub delikaatselt, kui märkab õpilast, kes kannab mütsi…
Ema teatab koolile, et 4-aastane tütar, kes valmistab lõunat, saab…
Vaata lähemalt: Alateadlik vs alateadvus: mõista, mida need tähendavad ja mis nende vahel on
Alateadvuse ja alateadvuse mõiste on väga sarnane. Kuigi teised uurijad on juba rääkinud inimese alateadlikust küljest, oli Freud üks esimesi, kes neid kontseptsioone kaasajal populariseeris.
Alateadvus on mõõde, mis pole meie teadlikule meelele kättesaadav. Nii et tema jaoks on meis lisaks teadvusele ka tundliku aparaadi pärusmaa, see miski peidetud, mis toimib nii, et me sekkume oma minasse. Psüühiline protsess, mille olemasolu peame eeldama.
Alateadvus omakorda suhtleb pidevalt meie alateadvusega. Alateadvus aitab meil maailma mõista, kuna see annab tähenduse kogu sellega suhtlemisel, suhtlemisel emotsioonide, tunnete, kujutluste ja unistuste kaudu.
Unenäod: Nagu Freud ise juba analüüsis, on unenäod osa meie alateadvusest. Tema jaoks väljendavad unenäod unistaja soove ja aken lapsepõlves jäädvustatud mälestustele, mis olid allasurutud.
Seisma: Lihtne seismise tegevus, mis on osa teadvusest, omab ka alateadvuse olemasolu töös. Närvisüsteem toimib nii, et see ei võimalda järsku rõhulangust, mis võib põhjustada meie kukkumise.
Ta ei maga: Alateadvus on alati aktiivne, isegi kui me magame. Seega, kui me magame, jääb närvisüsteem tööle, kontrollides meie elutähtsaid funktsioone. Lõpuks jäävad südamelöögid, hingamine ja seedimine aktiivseks ka unetundide ajal.
