Ekstreemsete ilmastikunähtuste, nagu kuumalained, põuad, intensiivsed tormid, üha sagedasemate esinemiste tõttu on tõendeid kliimamuutuse kohta üha rohkem. Ajakirjas avaldatud hiljutise uuringu kohaselt Maa tulevik, näitavad prognoosid, et aastaks 2100 läbivad planeedi kliimavööndites muutused.
Teadlased kasutasid simulatsioone, et analüüsida temperatuuri ja sademete erinevuste mõju piirkondade kliimale. Need muutused võivad viia selleni, et need piirkonnad muutuvad täiesti erinevaks võrreldes 1880. aastate kliimaandmetega, mil koostati esimesed kliimakaardid.
näe rohkem
Kinnitatud: Samsung toodab tõesti kokkupandavaid ekraane…
Hiina teeb kosmosejaamas katseid sebrakalaga…
Klimatoloogiaeksperdi George Masoni juhitud teadlaste meeskonna poolt läbi viidud uuringu kohaselt arvatakse, et aasta lõpuks võib ligikaudu 38–40% maailma maapinnast üle minna kindlasse kliimavööndisse. sajandil. Kui võtta arvesse kliimamudeleid, mis on kliimamuutuste ja globaalse soojenemise suhtes tundlikumad, võib see osakaal tõusta umbes 50%-ni.
Teadlased kasutasid kliimamudeleid, mis põhinesid viiel väljapakutud kliimavööndil Köppen-Geiger kavandab tulevasi muutusi, võttes arvesse kuivi, parasvöötme, mandri- ja polaarvööndeid ja troopiline.
Prognoosid näitavad, et kuivad alad võivad suureneda 31 protsendilt 34 protsendile, troopiline kliima aga 23 protsendilt 25 protsendile maailma maapinnast. Nendel muutustel on märkimisväärne mõju, näiteks potentsiaalne mõju toiduainete tootmissüsteemile ja vektorite kaudu levivate haiguste, nagu dengue palavik, leviku võimalus piirkondadesse, mida see veel ei mõjuta haigusega.
Euroopa ja Põhja-Ameerika on piirkonnad, kus on oodata kõige suuremaid muutusi, kusjuures hinnangud näitavad seda vastavalt ligikaudu 89% ja 66% nende territooriumidest saavad kogeda üleminekut kliimavöönditesse erinev. Aafrikas ennustati temperatuuri tõusu ja ilmastikunähtuste sagenemist, kuid see jääb piiridesse.
Kliimamuutusi täheldatakse juba mitmel pool maailmas ja see mõjutab eriti polaarseid kliimapiirkondi. Ajavahemikul 1901–1930 moodustasid need piirkonnad ligikaudu 8% maailma territooriumist. Kliimamuutuste tõttu on see pindala aga oluliselt vähenenud ja katab praegu vaid umbes 6,5% territooriumist, mida prognoosiaasta võib tugevalt mõjutada.
Need leiud rõhutavad tungivat vajadust tegeleda kliimamuutustega ja võtta meetmeid selle mõju pidurdamiseks. Kliimamuutustel võivad olla olulised tagajärjed ökosüsteemidele, põllumajandusele, veevarudele ja inimelule üldiselt. Jätkusuutlike poliitikate ja tavade vastuvõtmine on globaalsest soojenemisest tulenevate väljakutsetega toimetulemiseks ning meie planeedi tervise ja vastupanuvõime säilitamiseks hädavajalik.
Filmide ja seriaalide ning kõige kinoga seotud armastaja. Aktiivne uudishimulik võrkudes, alati ühendatud veebiteabega.
