Üliõpilaste finantseerimisfondi sõlmitud lepingute arv kasvas aastatel 2011–2014 tugevalt. Samas kasvas ka maksehäirete arv. Teabele juurdepääsu seaduse kaudu läbi viidud uuring näitas, et indeks aastatel 2014–2018 enam kui kahekordistus. Ligi pooled vilistlased on järelmaksuga kolm kuud maas.
Andmed hankis uudisteportaal G1. Tulemused näitavad, et 2014. aasta detsembrist käesoleva aasta märtsini tõusis võlgnike määr 18 protsendilt 41 protsendile. 90 päeva hilinenud osamaksetega õpilaste arv ulatub 249 433 töövõtjani. Summa on 41% 612 225 rahastatavast, kes läbisid rahastamis- ja ajapikendusperioodi.
näe rohkem
Jookse! Fiesi täiendav registreerimisperiood on avatud…
Haridusministeerium avaldas esimese Prouni 2023 konkursikutse
Isegi kui prognoositud 10% maksejõuetute määr on palju kõrgem, ei ole tulekahjude seadustamise eriprogrammi reeglid veel määratletud. Projekt hõlmas 2017. aasta novembris kinnitatud ajutist meedet. Hariduse Arengu Fond (FNDE) juhib regulatsiooni puudumise tõttu tähelepanu, et programmiga seotud lepingut ei ole.
Andmeid lepingute rikkumiste kohta hakati avaldama alles pärast 2015. aastat. FNDE andmetel ei olnud statistikat veel avaldatud amortisatsioonifaasis olevate lepingute vähese arvu tõttu. See on periood, mille jooksul võlg kustutatakse perioodiliste maksetega.
Osamaksete tasumise faasis on üle 600 000 tudengi, kuid järjest vähemad jõuavad need tähtajaks tasuda. Märtsis oli tähtaja ületanud 128 689 lepingut ühelt päevalt 89 päevale. Kui lisada rikkujate hulka, ulatub see arv 378 122-ni ehk kogu finantseeringust maksti õigeaegselt 234 103.
Pärast suurt hulka nõudlusele vastamiseks sõlmitud lepinguid hakkas FIES hüvitise andmist reguleerima, et piirata eelarvet, mis ulatus 2014. aastal 13,7 miljardi dollarini. Haridusministeerium teatas 2015. aastal mõningatest meetmetest, nagu intressimäärade tõstmine, pere sissetulekute lae vähendamine ja eeliste andmine teatud bakalaureuseõppes.
Tegevuste eesmärk oli eelistada vaesemaid õpilasi, lisaks ühiskonnale kõige enam vajalikke lõpetamisi, lisaks paremaid hinnanguid. Lepinguid hakati sõlmima ka valikuprotsessiga, mis nõuab Enemis minimaalset punktisummat. 2017. aastal õnnestus meetmetega viia lepingute arv kuue aasta madalaimale tasemele.
Nendest ei piisanud aga maksejõuetuse peatamiseks, mistõttu valitsus teatas programmi ümbersõnastamisest, mida nimetatakse uueks FIES-iks. Nende hulgas oleks ülikoolide hinnakontroll ja intressimäärade muudatused.
Mis aga võlgnevuste kasvu silmas pidades torkab silma, on see, et üliõpilased on endiselt hädas osamaksete tasumisega. Lisaks ei ole veel kõik võlasuhte kontrollimise meetmed veel käivitunud.
