Hiljuti Austraalias läbi viidud uuring garanteerib, et ainult 0,18% Maast ei ole õhus ohtlikku saastet. See protsent tagab, et enamik kohti on asustamata, vähendades 0,001% maailma elanikkonnast, mis on mürgiste osakeste eest kaitstud.
Reostusoht mõjutab otseselt hingamisteid, mõjutades kogu kopsufunktsiooni. Tähelepanuväärne on, et selline kokkupuude suurendab ka kardiorespiratoorsete õnnetuste, insultide (ajuveresoonkonna avarii) tõenäosust ja võib lõppeda surmaga.
näe rohkem
Kinnitatud: Samsung toodab tõesti kokkupandavaid ekraane…
Hiina teeb kosmosejaamas katseid sebrakalaga…
Tõsi, kogu õhusaaste pole silmaga nähtav. Näiteks India pealinnas New Delhis mõjutab reostus paiga nähtavust. Isegi kui nägemine on takistatud või hägune, koosneb reostus triljonitest osakestest, mida pole lihtne näha.
Õhusaastet tungiv PM2,5 koosneb 2,5 mikroni läbimõõdust ja seda saab näha ainult mikroskoobiga. Võrreldes juuksekarvaga, mille läbimõõt on 50–70 mikronit, tagab PM2,5, et parimad silmad seda ei näe.
Kemikaalide ja erinevate komponentide abil toodetud saasteainetest on suurem osa nitraatides, mineraalides, naatriumkloriidis, sulfaatides ja ammoniaagis. Nagu eksperdid märgivad, on enamik neist mikronitest tulekahjudes, elektrijaamades, suurtes tööstustes või autode väljalasketorudes.
WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) garanteerib, et kokkupuude PM2,5-ga peab olema piiratud 5 mikrogrammiga kuupmeetri kohta. Kogu maailmas on piirang 0,001% maailma rahvastikust.
Seetõttu on kasvav vajadus õhusaaste ohtudest kogu maailmale teada anda.
Kõige rohkem saastunud riigid on Hiina, Lõuna-Korea, Põhja-Korea, India, Egiptus, Pakistan, Armeenia see on Mauritaaniatagades, et suurema osa aastast on PM2,5 üle 15 kuupmeetri.
Filmide ja seriaalide ning kõige kinoga seotud armastaja. Aktiivne uudishimulik võrkudes, alati ühendatud veebiteabega.
