O fototropismSee on liikumine, mida taimed teevad päikesevalguse stiimuliga. Päike. See võib olla positiivne, kui taim on suunatud valgusstiimuli kasuks, või negatiivne, kui taim on suunatud valgusstiimulile.
Valmistasime ette a harjutuste loend fototropism et saaksite oma teadmisi selle taimeliikumise kohta proovile panna.
näe rohkem
Bioloogiaõpetaja vallandati pärast tundi XX ja XY kromosoomidel;…
Brasiilias levinud taimedes leitud kannabidiool toob uue vaatenurga…
Saate tutvuda tagasisidega ja salvestada see harjutuste loend PDF-vormingus postituse lõpus!
1) (UEL) Kui vars on ühepoolselt valgustatud, on sellel auksiinide kogunemise tõttu positiivne fototropism, mis põhjustab:
a) Rakkude paisumine valgustamata poolel.
b) rakkude jagunemine valgustamata poolel.
c) valgustatud poolel rakkude paisumine.
d) rakkude jagunemine varre tipus.
e) rakkude jagunemine valguse poolel.
2) (FCC) Potitaim asetatakse horisontaalasendisse, nagu on näidatud järgmisel diagrammil:
Eeldatakse, et juur:
a) ja vars lakkab kasvamast.
b) ja vars kasvab jätkuvalt horisontaalselt.
c) ja tüvel on positiivne geotropism.
d) esitada positiivne geotropism ja tüvi, negatiivne geotropism.
e) esitada negatiivne geotropism ja tüvi, positiivne geotropism.
3) (UDESC) Heledus on varte kasvus suure mõjuga tegur, sest tavaliselt on neil kasv valguse poole, nn positiivne fototropism. Märkige alternatiiv, mis sisaldab varte positiivses fototropismis osaleva peamise taimehormooni nime.
a) Noradrenaliin.
b) Tsütosiin.
c) Giberelliinid.
d) Auksiin.
i) etüleen.
4) (UPF-RS) Osa oaseemneid pandi idanema paremale asetatud vaasi, täiesti suletud karbi põhja ja pimedas. Kümme päeva hiljem tehti kasti ette, üleval ja vasakul auk. Täheldati, et oataimed hakkasid kasvades läbi augu välja tulema, kirjeldades kõverust (vt joonist). Testige:
a) fotonastism.
b) fototropism.
c) geotropism.
d) hüdrotropism.
i) termotropism.
5) Fototropismi nimetatakse positiivseks, kui:
a) Taim kasvab valgusallika poole.
b) taim liigub valgusallika poole.
c) taime kasv toimub valgusallikale vastupidises suunas.
d) taim liigub valgusallikale vastupidises suunas.
e) taime kasv toimub vastusena valgusallikale, olenemata suunast.
6) (UNIFOR) Ühepoolselt valgustatud taimel on auksiini kontsentratsioon varre valgustatud küljel ____________ ja taim esitab ____________.
Esitatud lause õigeks muutmiseks asendage tühikud vastavalt sõnadega:
a) suureneb, positiivne fototropism.
b) väheneb, positiivne fototropism.
c) suureneb, negatiivne fototropism.
d) väheneb, negatiivne fototropism.
e) väheneb, püstikasv.
7) Taim pandi kasti sisse, millel oli ainult väike ava, mille kaudu päikesevalgus sisenes. Aja jooksul täheldati varre kasvu valgusallika suunas, seda protsessi nimetatakse:
a) positiivne fotoperiodism.
b) negatiivne fotoperiodism.
c) positiivne fototropism.
d) negatiivne fototropism.
i) gravitropism.
8) (UNIRIO) Allolev joonis illustreerib nähtust, mis esineb köögiviljade puhul. Sellega seoses analüüsige avaldusi.
I – Näidatud nähtus on tingitud auksiinide aktiivsusest.
II – sellele nähtusele on antud üldnimetus fototropism.
III – Taim kasvab valguse poole pöördudes, sest see stimuleerib auksiinide tootmist.
Õige(d) väide(ed) on(ed):
a) Ainult III.
b) ainult I ja II.
c) ainult I ja III.
d) ainult II ja III.
e) I, II ja III.
9) (CESGRANRIO) Väikese taime kasvatamine pimedas keskkonnas väikese avaga, et võimaldama ühepoolset valgustust, kontrollitakse, et taim kasvab allika poole kaldu helendav. Sellist kumerust selgitatakse:
a) klorofülli suurem kontsentratsioon valgustatud näol.
b) piisavalt arenenud tugikoe puudumise tõttu, mis suudab taime normaalses asendis hoida.
c) auksiini suurem kontsentratsioon valgustatud küljel, mis põhjustab taime suuremat kasvu ja sellest tulenevalt kallet.
d) pigmentide olemasolust tingitud suurem meristemaatiline aktiivsus valgustatud näol.
e) auksiini ebaühtlase jaotumise tõttu taime heledal ja tumedal küljel, hormoonide suurem kontsentratsioon tumedal küljel.
10) (FUVEST) Ühepoolse valgustusega taim kasvab valgusallika suunas, nagu on näidatud skeemil.
See tekib auksiini migreerumise tõttu:
a) I piirkond, mis põhjustab sellel küljel suuremat rakkude jagunemist.
b) II piirkond, mis põhjustab rakkude suuremat jagunemist vastasküljel.
c) juur, mis valgusele vastassuunas kasvades juhib varre kasvu vastupidises suunas.
d) II piirkond, mis põhjustab vastaskülje rakkude suuremat pikenemist.
e) piirkond I, mis põhjustab selle külje rakkude suuremat pikenemist.
1 –
2 – d
3 – d
4 – b
5 –
6 – b
7 – c
8 – b
9 ja
10 – ja
Fototropismi harjutuste loendi PDF-vormingus salvestamiseks klõpsake siin!
Loe ka: