A eripension Seda saavad kõik spetsialistid, kes teevad väga ohtlikke töid. See tähendab kokkupuudet kemikaalidega, ebatervislike seisundite või riskiteguritega või surmaga. Nõude esitamise minimaalne aeg sõltub ohtlikkuse tasemest, sest mida kahjulikum on agent, seda vähem aega kulub töötajal pensionile jäämiseks.
Seega on eripension viis kompenseerida töötajale töökeskkonnas kannatada saanud riske. Seega panustab riskantse töö ette võtnud professionaal tavapensioniga võrreldes vähem aega.
näe rohkem
Kinnitatud: Samsung toodab tõesti kokkupandavaid ekraane…
Hiina teeb kosmosejaamas katseid sebrakalaga…
Vaata lähemalt: Vaadake loetelu kutsealadest, mis annavad erilist pensioni
Eripension võib varieeruda olenevalt töötaja ohutasemest. Nii omistas valitsus kiirema pensionile jäämise neile, kes kriitilistes olukordades oma tegevust teevad, näiteks kaevandustes töötavad.
Ajajaotus on järgmine:
Eripensioni väärtus arvutatakse keskmiselt 60% töötaja palgast, lisades iga aasta kohta kaks protsenti, kusjuures meeste puhul on minimaalselt 20 aastat ja 15 aastat naised.
Kui aga töötaja soovib pärast pensionile jäämist tööd jätkata, peab ta end vahetama valdkonda, st teha tööd, mis erineb sellest, mille tõttu ta mingil moel pensionile jäi Eriline.
Arstid, hambaarstid, insenerid, metallurgid, aeronaudid, bussijuhid ja konduktorid on vaid mõned näited kutsealadest, millel on õigus saada eripensionile vastavalt dekreetidele 53 831/1964 ja 83.080/1979.
Kui aga töötaja tegutseb riskantset elukutset ja seda nimekirjas ei ole, on siiski võimalik saada õigust eripensionile. Seega piisab ohtlikkuse tõendamisest sotsiaalkindlustuse kutseprofiilist (PPP). See on töötervishoiuarsti koostatud dokument, mis põhineb töötingimuste tehnilisel aruandel ja milles analüüsitakse kahjulikke tingimusi, millega töötaja kokku puutus.
