Üks vastu vaktsiini uus koroonaviirus (Sars-CoV-2), mis põhjustab haigust Covid-19, arendavad Brasiilia teadlased.
Ülikooli arstiteaduskonna Instituto do Coração (Incor) immunoloogia laboratooriumi teadlased. São Paulo (FM-USP) usub, et uue koroonaviiruse vastase vaktsiini kandidaati võidakse lähiajal katsetada loomade peal kuud.
näe rohkem
Hämmastav: Teadlased avastavad New...
Programm „Atlânticas” viib mustanahalised, põlisrahvaste ja quilombola naised…
Incori immunoloogialabori direktori Jorge Kalili sõnul on strateegiaks teadlaste poolt kasutatav erineb farmaatsiatööstuses ja teistes rühmades kasutatavatest otsing.
Covid-19 vastane vaktsiinikandidaat, mida Brasiilia teadlased loovad, võiks kutsuvad esile parema immuunvastuse kui teised mRNA vaktsiinidel põhinevad ettepanekud Kalil.
Esimene mRNA tehnoloogiaplatvorm kuulutati välja veebruari lõpus USA-s. See ettepanek põhineb messenger RNA (mRNA) sünteetiliste molekulide sisestamisel vaktsiini, nii et molekulid võivad sisaldada juhiseid valgu tootmiseks, mida juba teavad. immuunsussüsteem.
Seega on eelduseks, et immuunsüsteem tunneb ära tehisvalgud, et hiljem oleks võimalik tuvastada ja võidelda tõelise koroonaviirusega.
Erinevalt sellest ettepanekust kasutab USP teadlaste väljatöötatav vaktsiin tehnoloogilise platvormina viirusega sarnaseid osakesi, mida tuntakse akronüümi VLP-de all.
VLP-d on multivalgulised struktuurid, mille omadused on sarnased viiruse omadustega ja mida immuunsüsteem tunneb kergesti ära. Nendel struktuuridel ei ole aga viiruse geneetilist materjali, mistõttu ei saa neid paljuneda.
Seetõttu on VLP-d vaktsiinides kasutamiseks ohutud. Enamikus traditsioonilistes vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud või inaktiveeritud viiruseid, nagu ka gripivaktsiinis, mida põhjustavad gripiviirused. Need vaktsiinid on võimelised esile kutsuma suurepärast immuunvastust, olles võrdlusaluseks uute vaktsiinide edukaks loomiseks.
Uus koroonaviirus on aga veel vähetuntud, mistõttu tuleb vältida geneetilise materjali sisestamist inimkehale, et mitte tekitada kahjulikke mõjusid, nagu hoiatas projekti eest vastutav teadlane Gustavo Cabral.
Selleks, et immuunsüsteem neid ära tunneks ja koroonaviiruse vastast vastust soodustaks, peavad VLP-d nakatada antigeenidega, ainetega, mis stimuleerivad antikehade tootmist immuunne. Seega on mõlema omadused ühendatud ohutu ja tõhusa immuunvastuse tekitamiseks.
Lisaks on teadlaste projekti eesmärk luua antigeeni kohaletoimetamise platvorm immuunsüsteemi rakud, mida saab kasutada ka teiste vaktsiinide loomiseks haigused.
Uue koroonaviiruse puhul töötatakse välja antigeene spike-valkude tuvastamisel, mis on viiruse struktuuri piirkonnad, mis interakteeruvad rakkudega. Järgmisena ekstraheeritakse VLP-dega konjugeeritud spike-valkude fragmendid.
Neid fragmente testitakse uue koroonaviirusega nakatunud inimeste vereplasmas, et teha kindlaks, millised neist on võimelised esile kutsuma immuunvastuse. Sel viisil saab valida võimalikud kandidaatantigeenid.
Gustavo Cabrali sõnul sünteesitakse neid antigeene juba praegu, et neid nakatunud patsientide seerumis testida. Teste tuleks teha ka hiirtega ja kui vaktsiini tõhusus on tõestatud, võib arengu kiirendamiseks luua partnerlussuhteid teiste uurimisasutustega.
Vaata ka: Kiireloomuline! WHO kuulutas välja koroonaviiruse pandeemia
