Nelson Mandela aastal oli üks olulisemaid poliitilisi subjekte, mis aktiivne apartheidi poolt loodud diskrimineerimisprotsessi vastu Lõuna-Aafrika. Riigi president aastatel 1994–1999, sai temast rahvusvaheline ikoon inimõiguste kaitsmisel.
Eluaegse vangistuse mõistetud ta vabastati pärast 27 aastat tohutu rahvusvahelise surve tõttu. Pärast vanglast lahkumist sai ta 1993. aasta detsembris Nobeli rahupreemia võitluse eest rassilise segregatsiooni režiimi vastu.
näe rohkem
Brasiilia oliiviõlid saavad auhindu ja rahvusvahelist tunnustust;…
Valeuudised! 10 valet X-põlvkond kasvas üles uskudes – ja võib-olla…
Nelson Rolihlahla Mandela sündis Lõuna-Aafrika Vabariigis Mvezos 18. juulil 1918. aastal. Mandela oli üks kolmeteistkümnest lapsest, kes sündisid Nkosi Mphakanyiswa Gadla Mandelale ja Nosekeni Fannyle. Hõimuperekonnast ristiti ta Rolihiahia Dalibhunga Mandelaks.
Seitsmeaastaselt astus ta algkooli, kus õpetaja pani talle Admiral Horatio Nelsoni auks nimeks Nelson. Koolis oli kombeks panna kõigile koolis käivatele lastele ingliskeelsed nimed. Kaks aastat hiljem kaotas ta isa ja viidi kuninglikku külla, kus tema eest hoolitses Tambu rahva regent.
1939. aastal astus Mandela õigusteaduse kursusele Fort Hare'i ülikoolis, mis on esimene ülikool Lõuna-Aafrikas, mis õpetas mustanahalistele kursusi. Seoses sellega, et ta osales protestides rassidemokraatia puudumise vastu institutsioonis, oli ta sunnitud kursuselt välja jätma.
Ta kolis Johannesburgi, lõpetas Lõuna-Aafrika ülikoolis kunstide bakalaureusekraadi ja jätkas õigusteadust kirjavahetuse teel. Apartheidi õudustest nördinud, asutas ta Aafrika Rahvuskongressi Noorteliiga (CNA), millest sai mustanahaliste elanikkonna poliitilise esindamise peamine vahend.
1964. aastal kiusati taga, arreteeriti, piinati, mõrvati või mõisteti süüdi mitmeid mustanahalisi juhte. Nende hulgas oli ka Mandela, kes mõisteti eluks ajaks vangi. Režiimi lõppedes, pärast 27-aastast vangistust, vabastati ta ja pidas kõne, milles kutsus riiki leppima.
Võitluse eest rassilise segregatsiooni vastu sai ta 1993. aasta detsembris Nobeli rahupreemia ja aasta hiljem valiti ta Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks, jäädes ametisse 1999. aastani. Nelson Mandela suri Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis 5. detsembril 2013.
O Apartheid esindas rassismi muutmist seaduseks Lõuna-Aafrikas, mis võeti seaduslikult vastu aastatel 1948–1994. Segregatsiooniga keelati rassidevaheline abielu, rassi registreerimine tunnistusel muutus kohustuslikuks, valged ja mustad elasid eraldi piirkondades. Koolides, haiglates, väljakutel olid kaheks võistluseks eri kohtadesse rajatud kohad.
Rassiline segregatsioon, poliitiliste ja kodanikuõiguste puudumine ning mustanahaliste suletus valgete valitsuse määratud piirkondadesse põhjustasid rea mustanahaliste massimõrvu ja surmasid.
Üheks režiimi õigustuseks oli eraldiseisva arengu kontseptsioon, mis propageeris rasside arengut teistega segunemata.
Ühe protestina režiimi vastu kehtestati Lõuna-Aafrikale isegi mitu kaubandusembargot. 1973. aastal mõisteti apartheid hukka ÜRO Peaassambleel, kui allkirjastati apartheidi kuritegude karistamise ja tõkestamise rahvusvaheline konventsioon.
Loe ka:
