O Utrechti leping oli kokkulepete kogum, mis lõpetas Hispaania pärilussõja ja muutis Hispaania kaarti Euroopa mandril see on Ameerika.
Esimene allkirjastati 1713. aastal ja sellega tehti kindlaks, et Suurbritannia tunnistas prantslase Felipe de Anjou Hispaania kuningaks. Vastutasuks loovutasid hispaanlased Menorca ja Gibraltari brittidele.
näe rohkem
Teadlased kasutavad Vana-Egiptuse kunsti saladuste avamiseks tehnoloogiat...
Arheoloogid avastavad vapustavaid pronksiaegseid haudu…
Kokkulepe jõudis ka Ameerika mandrile, kuna see piiritles piirid, mis eraldasid Prantsuse Guajaana Brasiiliast. Lisaks tähistas ta piirid Amapá.
Teine Utrechti leping kirjutati alla 1715. aastal ja see kinnitas Portugal valitseks Sacramento koloonia üle.
1700. aastal suri kuningas Charles II, Hispaania monarh, kes ei jätnud pärijaid. Oma testamendis oli ta märkinud, et tema järglane peaks olema prantsuse Anjou Infante Felipe, kuna ta oli Louis XIV (Prantsuse kuningas) lapselaps ja Hispaania Infanta.
Mõned Euroopa riigid aga uskusid, et Felipe de Anjou hõivab tulevikus Prantsusmaa ja Hispaania trooni.
Seega oleks sellel kuningriigil kujuteldamatu võim, kuna see kontrolliks territooriume, mida Hispaania domineeris nii Euroopas kui ka Ameerikas.
Nii Inglise monarh kui ka Püha Rooma impeerium näitas üles rahulolematust tulevase kuningriigiga, mis oleks võim.
Selles mõttes toetas Püha Rooma impeeriumi keiser oma venda Carlost, et ta saaks endale Hispaania krooni.
1711. aastal aga suri Püha Rooma keiser ja tema vend Charles võttis impeeriumi üle.
Sellest ajast alates hakkasid Suurbritannia ja Prantsusmaa pidama läbirääkimisi Hispaania trooni üle. Nii vallandusid 1712. aastal alanud diplomaatilised arutelud Utrechti leping, mille Hispaania, Inglismaa ja Prantsusmaa allkirjastasid 1713. aastal.
Felipe de Anjou pidi Prantsusmaa troonist loobuma, et inglased teda Hispaania kuningaks tunnistaksid.
Nii võttis ta omaks Felipe V nime ja säilitas Hispaania territoriaaldominioonid Ameerika mandril.
Selle tulemusena pidi ta loobuma oma Euroopa valdustest ning andma üle Menorca saare ja Gibraltari Inglismaale.
Lisaks said britid 30 aastaks võimu praktiseerida orjakaubandust.
Vaatame mõningaid Utrechti lepingu tagajärgi:
O Teine Utrechti leping See oli leping, mille allkirjastasid 1715. aastal Portugali kuningas Dom João V ja Hispaania kuningas Felipe V.
Portugal loovutas Puebla de Sanabria ja Albuquerque linnad Hispaaniale, mis omakorda tagastas portugallastele Colonia do Sacramento.
Utrechti leping määras kindlaks Amapá osariigi piirid ja tunnistas selle Portugali krooni pärusmaaks. Lisaks piiritleti dokumendis piirid, mis eraldasid Brasiiliat Prantsuse Guajaanast.
Lisateavet leiate aadressilt: