A Vaktsiinide mäss1904. aastal toimunud rahvaülestõus föderaalvalitsuse välja pakutud avaliku vaktsineerimiskampaania vastu.
linn Rio de Janeiro – toonane Brasiilia pealinn – oli mässu toimumise koht. Rahvatervise arst Oswaldo Cruzi (1872–1917) sõnastusel oli vaktsineerimiskampaania eesmärk välja juurida. rõuged, mida ei saa kõrvaldada hügieeniliste meetoditega, näiteks:
näe rohkem
Teadlased kasutavad Vana-Egiptuse kunsti saladuste avamiseks tehnoloogiat...
Arheoloogid avastavad vapustavaid pronksiaegseid haudu…
Sellega oleks probleemi lahendus Rio de Janeiro elanike kohustuslik vaktsineerimine.
Euroopa ajakirjandus kirjeldas 19. sajandi lõpus Brasiiliat isegi kui kõige ebatervislikumat paika maailmas, kuna sagedased haiguspuhangud. muhkkatk, malaaria, kollapalavik see on rõuged.
Et epideemiad kahjustas elanike tervist ja riigi majandust, kuna korduvate karantiinide tõttu sattusid kaubandustehingud sadamates ohtu. Sellega nähti vajadust biomeditsiini valdkonda arendada.
Alguses Brasiilia Vabariikaastal loodi riigis mitu rahvaterviseasutust, mis kujutasid endast esimest jõupingutust tervishoiu valdkonnas, mis ühendas puhta teaduse ja rakendusteaduse.
Üks neist oli Instituto Soroterápico Federal (praegune Oswaldo Cruzi fond), mille asutas rahvatervise arst. Oswaldo Cruz Rio de Janeiro linnas, millest on saanud üks tähtsamaid teadusasutusi maailmas. Brasiilia.
Oswaldo Cruz sai rahvatervise peadirektoriks 1903. aastal. Selle peamine ülesanne oli võidelda kollapalaviku, muhkkatku ja rõugete puhangute vastu riigi pealinnas Rio de Janeiros.
Kollapalaviku kõrvaldamiseks püüdis ta võidelda haigust edasi kandvate sääskede pesitsusaladega.
Selleks tungisid brigaadid elanike kodudesse, et võidelda sääskedega ja analüüsida kodude sanitaartingimusi. Selline meede ei meeldinud kaarikutele.
Buboonilise katku hävitamiseks lõi ta rottide hävitamise kampaaniad.
Rõugete vastu võitlemiseks leidis rahvatervise arst lahenduse veenda Kongressi, et see kiidaks heaks kohustusliku vaktsineerimise selle haiguse vastu.
Seega, 1904. a Kohustuslik vaktsiiniseadus.
See andis tervishoiuametnikele loa vaktsineerida kõiki brasiillaseid alates kuue kuu vanusest rõugete vastu trahvi ja vallandamisega.
Elanikkond, kes ei olnud rahul juba 1902. aastal valitsuse propageeritud keskuses asuvate suurte majade ja kuubikute lammutamisega,oli veelgi rahulolematum.
Nendes elukohtades elasid rahvaklassid, kes olid sunnitud elama äärelinnas ja mägedes, kuhu nad ebakindlal viisil maju ehitasid.
Lisaks panid rahvad selle meetme vastu ägedalt reageerima sissetungid nende elukohtadesse ja elanikkonna vähene orienteeritus valitsuse poolt.
Nad süütasid tramme, lõhkusid rööpaid, lisaks põrkasid kokku politseiga.
Selle tulemusena andis valitsus laevadele korralduse pommitada veepiiril asuvaid linnaosasid ja peatas vaktsiininõude.
Lisateavet leiate aadressilt: Chibata mäss