Nõudluse kasv kõrgharidusega professorite järele on ajendanud riigi professorikandidaate otsige seda koolitust kiirematel kursustel või lihtsustatud õpetajakoolitusprogrammides. Samuti on nad otsinud kaugõpet, ilma tugeva regulatsiooni ja järelevalveta. Andmed on väljaandes Õpetajad Brasiiliast, mille käivitasid São Paulos Brasiilia ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (Unesco) ja Carlos Chagasi fond (FCC).
Raamat Professores do Brasil, mis käsitleb riigi õpetajakoolituse väljakutseid, on kolmas sarjast, mis annab laia ülevaate õpetamisest: koolitusest, tööst ja professionaalsusest. See toodeti disaini järgi Brasiilia õpetajahariduse stsenaariumid ja selle väljakutsed. Väljaanne on teadlaste Bernardete A. läbi viidud uuringute tulemus. Gatti, Elba Siqueira de Sá Barretto ja Patrícia Albieri de Almeida Carlos Chagasi fondist; ja Marli Eliza Dalmazo Afonso de André São Paulo paavstlikust katoliku ülikoolist (PUC).
näe rohkem
Hämmastav: Teadlased avastavad New...
Programm „Atlânticas” viib mustanahalised, põlisrahvaste ja quilombola naised…
Materjal näitab ka riigi bakalaureuseõppe üliõpilaste profiili, tuues välja olulised punktid. Näiteks õppetöö üliõpilaste sissetulek on madalam kui teistel kraadidel: umbes 61,2% üliõpilastest oli 2014. aastal kuni kolme miinimumpalga ulatuses. Ja sellest koguarvust on iga neljanda õpilase palk kuni 1,5 miinimumpalga suurust.
"Selle sajandi algusest praeguseni on nad [bakalaureuseõppe üliõpilased] muutunud vaesemaks, pärit madalama haridusega peredest", ütles São Paulo ülikooli professor ning Carlos Chagase fondi teadur ja konsultant Elba Siqueira de Sá Barretto intervjuus à Brasiilia agentuur. "Kraadiõppe üliõpilaste hulgas on umbes 42% vanematest, kes on lõpetanud ainult poolelioleva põhikooli. Vaid 9% nendest õpilastest on vanemad kõrgharidusega,” lisas ta. "See on trend. Üha enam otsivad Brasiilias õpetamist kõige vaesemad rühmad. Ja see trend muutus selgemaks, rõhutatumaks,” ütles ta.
Teiseks aspektiks on uuringus välja toodud naiste arv, kes lõpetavad kraadid, mis on suurem kui meeste oma ja mustanahalisi on üliõpilaste hulgas enamus. [Mustanahaliste esinemine kraadis kasvas 35,9%-lt 2005. aastal 51,3%-ni 2014. aastal]. „14 kraadiõppest [Enade andmetel] oli 11-l 50% või rohkem mustanahalisi või pruune õpilasi. Ja kõikidel kraadiõppe kursustel on esindatud ka indiaanlased, kuigi väikeses vahekorras,” teatab Elba.
"Nad [bakalatuuriüliõpilased] olid juba vaesemad õpilased. See ei ole Brasiilia nähtus, see juhtub mitmes Ladina-Ameerika riigis alates 2000. aastatest. Paljud bakalaureuseõppe üliõpilased jõuavad esimestena keskkooli ja kõrgkooli”.
Teadlase sõnul on kraad ka valdavalt naiste kursus. "Kuid me märkasime hiljuti, et meeste arv kasvab," ütles ta ja lisas, et enamik neist bakalaureuseõppe üliõpilastest mitte ainult ei õpi: „Nad õpivad ja töötavad ning säilitavad endiselt perekond". Elba jaoks tähendab see seda, kui palju pead õppima, et õppida.
Uuringus leiti ka üliõpilaste vananemisprofiil: 18–24-aastaste noorte osakaal, kes õpivad kraadiõppes, kasvas 34,7 protsendilt 2005. aastal 21 protsendini 2014. aastal.
Teadlase sõnul tulenevad need nähtused muu hulgas ka kvoodiseaduse kehtestamisest. "Samuti rahastati neid erakursusi ja avalikes asutustes paljude vabade töökohtade avamist, et nad saaksid kõrgharidust omandada," lisas ta.
Alates juhiste ja aluste seaduse (LDO 9394) jõustumisest 1996. aastal on riigis nõutud, et kõigil õpetajatel oleks kõrgem sertifikaat. Samas oli 2016. aastal veel 34% alushariduse õpetajatest ja 20% algklassiõpetajatest ilma kraadita. Viimastel aastatel kasvas mittelõpetajate osakaal 23%. Gümnaasiumis oli mittenimetatud õpetajate osakaal 7%.
Ka raamatu järgi kasvas kraadiõppesse vastuvõtt 659 tuhandelt üliõpilaselt 2001. aastal 1,5 miljonini 2016. aastal. Täpne õppurite arv 2016. aastal oli riigis kraadiõppes 1 524 329, neist 579 581 riigikoolides ja 944 748 (62% koguarvust) erakoolides. Sellest koguarvust 882 749 omandas kraadiõppe silmast silma õpetamise kursustel ja ülejäänud, 641 580, kaugõppekursuste kaudu.
„See oli periood [pärast 2000. aastat], mil Lõuna-Ameerika ja Ladina-Ameerika riikidel olid arenguks väga soodsad tingimused. Kriis Põhjamaades soosis suuresti meie kaupu eksportivaid riike. Nii et SKP kasvas, toimus suur majandusareng,” ütles Elba. "Licenciatura kraadid olid sel perioodil üks kõrghariduskursusi, mida eelistati," lisas ta.
2016. aastal riigis pakutud 2 228 107 kraadiõppe kohast 1 990 953 (ehk 89,4% koguarvust) vabastati erasektori poolt. Vabade töökohtade koguarv ulatus 1 632 212-ni ja ligikaudu 94,3% moodustas erasektori. Uute sisseastujate koguarv oli 2016. aastal 595 895, kellest 75,8% osales uuringu kohaselt erasektori kursustel.
„Erasektoris on ligi 2 miljonit vaba töökohta, millest vaid 10,6% pakub avalik sektor. Teisest küljest vaidlustab enam kui 1,6 miljonit üliõpilast ehk enamik kandidaate, kes soovivad kursusele astuda, avaliku sektori vabade ametikohtade vähenemise üle. kõrgharidus (58,2%), mida tõmbab eelkõige nendele kursustele tavaliselt sotsiaalselt omistatav parem kvaliteet, nende tasulisus või mõlemad põhjused,“ ütleb Väljaanne.
Samuti selgus uuringust, et kõrghariduses pakutavate vabade ametikohtade arv õpetajakraadide saamiseks on suur (2,2 miljonit vaba kohta), kuid sisseastujate arv on piiratud (2016. aastal 595 tuhat). Sellest vabadest ametikohtadest 1,9 miljonit on erahariduse vabad ametikohad.
Selle nähtuse seletuseks on asjaolu, et üliõpilased otsivad erakõrgharidust sektori riiklike toetuste suurenemise tõttu. madalad kuutasud, kaugõppe modaalsus, suurem kursuste pakkumine õhtusel perioodil ja väiksem konkurents vabadele töökohtadele saadaval.
Umbes 39% avalike asutuste vabadest ametikohtadest olid hõivamata. Erasektoris ületas tühiste töökohtade arv 2016. aastal 1,5 miljonit. Uuringu kohaselt on selle põhjuseks avaliku sektori puhul seda vajavate üliõpilaste toetamise puudumine ning ka raskused kursuste struktuuri ja toimimisviisi muutmisel. 2013. aastal bakalaureuseõppes osalenud üliõpilaste koguarvust lõpetas kursuse pooled.
„Ideaalne oleks pakkuda vähem vabu kohti, kuid tagada raske sisseastumiseksami sooritanud üliõpilaste tugitingimused kõrgkoolide kursustele jäämiseks kuni lõpetamiseni,“ selgitas teadlane. See toetus ei piirdu Elba sõnul rahaliste tingimuste või rahalise toetuse pakkumisega paremini, vaid hõlmab ka adekvaatsema õppekava loomist jm süstemaatiline.
Uurija jaoks on võimalike järelduste hulgas väljaandes esitatud erinevate portreede kohta tuleb ümber mõelda mõned kõrghariduses tehtavad kulutused ja ka olemise kvaliteet pakutud. „Peame üle vaatama ka kõrghariduse kasvueesmärgid. Keskkooli lõpetavaid õpilasi ei ole piisavalt. Keskharidus on endiselt väga ebakindel,” ütles ta.
(Allikas: Brasiilia agentuur)
Vaata ka: STF hindab Petrobrasi jagamist muude valdkondadega kui haridus
2. semestri prouni avab registreerimine 11. juunil
Alusharidusse investeerimine on parim kuritegevusevastane strateegia
