Maapealse keskkonna vallutamine ei olnud taimedele kerge ülesanne, vaja oli mitmeid kohandusi, et see oleks edukas muutus.
See oleks võinud võtta miljoneid aastaid!
näe rohkem
Bioloogiaõpetaja vallandati pärast tundi XX ja XY kromosoomidel;…
Brasiilias levinud taimedes leitud kannabidiool toob uue vaatenurga…
See võimaldas aga taimedel mitmekesistada ja tänapäeval kuningriigi taimed on üks suurima erinevate liikide arvuga rühmitusi.
1)(FASB) Taimsed ja katteseemnetaimed on soontaimed, millel on juured, varred ja lehed. Ainult nendele kahele taimerühmale on iseloomulik:
a) risoid, kinnituse põhistruktuur ja põhiline maapealse keskkonna koloniseerimiseks.
b) viljad, struktuur, mis kaitseb seemneid ja võib aidata neid taimerühmi hajutada.
c) seemned, mis kaitsevad embrüot ja võivad olla viljades paljastatud või kaitstud.
d) juhtivad anumad, mis on moodustatud spetsiaalsetest rakkudest, mis transpordivad vett ja fotoassimileeruvad.
e) eosed, mille idanemine järjestikuste mitooside kaudu põhjustab mitmerakulise gametofüüdi.
2) (UECE) Eesmärgiga lahendada oma kinnistul tekkinud erosiooniprobleem, ostis talunik bioloogi soovitatud taimeistikud. Nendel seemikutel on lummatud juured, paralleelsed veenid ja trimeroossed õied, seega esindavad nad:
a) kaunviljad.
b) sõnajalad.
c) tsükaadid.
d) kõrrelised.
3)(UFMG) Putuktoidulised ehk lihasööjad taimed elavad üldjuhul toitainetevaestel muldadel. Selle teabe ja muude selleteemaliste teadmiste põhjal on VALE väita, et putuktoidulised taimed:
a) suudab läbi viia rakuhingamist.
b) loetakse esmatootjateks.
c) kasutavad fotosünteesiks saagiks saadud orgaanilist ainet.
d) kasutavad oma ainevahetuses saaklooma toitaineid.
4) (UFRN) Pehmema ja magusama viljalihaga viljade tootmise suurendamiseks külvas talunik seemneid puudelt, mille viljadel olid need omadused. Ootamatu efekt, mida talunik täheldas, oli aga nendest seemnetest sündinud taimede madal kõrgus. Selle nähtuse üks selgitus võib olla:
a) juurte negatiivse geotropismi pärssimine.
b) seemnete idanemisaja pikenemine.
c) rakkude madalam tundlikkus auksiinide toime suhtes.
d) etüleeni mõju suurenemine idudele.
5)(UFABC-SP) Mürgised taimed Mõned dekoratiivtaimed võivad loomade ja inimeste allaneelamisel põhjustada probleeme. Vaadake mõnda näidet:
Võib öelda, et kõik tekstis mainitud taimed:
a) toota puuvilju ja seemneid.
b) teostab päeval fotosünteesi ja öösel hingamist.
c) moodustavad strobili ja sori.
d) on erinevatest liikidest ja kuuluvad samasse kuningriiki.
e) neil on mahla juhtiv kude ja nad moodustavad kauakestva prohalluse.
6)(UFPR) Praegu domineerivad maismaakeskkonnas katteseemnetaimed. Selleks arendasid need taimed kogu evolutsiooniprotsessi jooksul välja omadused, mis võimaldasid neil koloniseerida erinevaid maapealseid bioome. Määrake allpool loetletud tunnuste hulgast need, mis olid olulised katteseemnetaimede praeguse paljunemisprotsessi arendamiseks.
1. Meeste gametofüütiline faas on vähenenud.
2. Hingetoru elementide, näiteks veresoonte elementide ja vastavate perforatsiooniplaatide olemasolu.
3. Küünenaha – kattestruktuur – olemasolu, mis on keerulise keemilise koostisega rasvaine.
4. Sugulise paljunemise saadus on kaitstud viljaga.
5. Lillestruktuuri areng koos biootilise tolmeldamise protsessiga.
Märkige õige alternatiiv.
a) Ainult väited 1, 2 ja 4 on tõesed.
b) Ainult väited 1, 3 ja 5 on tõesed.
c) Ainult väited 1, 4 ja 5 on tõesed.
d) Ainult väited 2, 3 ja 4 on tõesed.
e) Ainult väited 2, 3 ja 5 on tõesed.
7)(UFG) Vetikate kohta võib öelda, et:
a) Nad on eranditult veeloomad ja võivad elada nii magedas kui ka soolases vees
b) Tsüanofüütide hulgas on lämmastikku siduvaid liike
c) feofüüdid on enamasti üherakulised, kuigi leidub koloniaalseid ja niitjaid vorme
d) Klorofüüte iseloomustab see, et nende kromatofoorides on kaks valgulist pigmenti, fükobiliinid: fükoerütriin ja fükotsüaniin.
e) Niinimetatud ränivetikad moodustavad majandusliku tähtsusega rühma, kuna toodavad suures koguses hüdrokolloide.
8)(FEI – SP; muudetud) Samblad, neiupuud, tsükad ja sidrunipuud moodustavad vastavalt:
a) katteseemnetaimed, taimsed taimed, pteridofüüdid ja sammaltaimed
b) sammaltaimed, seemneseemned, pteridofüüdid ja katteseemnetaimed
c) sammaltaimed, pteridofüüdid, taim- ja katteseemnetaimed
d) pteridofüüdid, iluseemnetaimed, sammal- ja katteseemnetaimed
e) ükski ülaltoodud võimalustest
9) Mõelge järgmistele organismidele:
i. merevetikad
II. samblad
III. pteridofüüdid
IV. katteseemnetaimed
Lipustunud isassugurakud, mis vajavad naissugurakkude leidmiseks vett, leidub AINULT:
a) I ja II
b) III ja IV
c) I, II ja III
d) I, III ja IV
e) II, III ja IV
10) Fanerogaamsete taimede (hümnosseemnelised ja katteseemnetaimed) suurt edu võib seostada muuhulgas nende organismide kahe olulise kohanemisega maismaakeskkonnaga, mis koosnevad:
a) Paljundamine puuviljade ja seemnete abil.
b) iseseisvus veest sigimiseks ja paljundamiseks seemnete abil.
c) iseseisvus veest paljunemisel ja viljade kaudu paljunemisel.
d) paljundamine eoste abil ja paljundamine seemnete abil.
e) paljunemine sugurakkude ja eoste abil.
tagasisidet:
Kontrollige ka:
