Riiklik haridusteaduste ja -uuringute instituut Anísio Teixeira (Inep) alustas projekti uut etappi Kirjaoskus Brasiilia, mille eesmärk on toetada Haridusministeeriumi (HMM) hallatavaid poliitikaid. Eesmärk on edendada kooli kirjaoskamatuse puudumist.
Ligikaudu 20 haridusspetsialisti on alates 22. maist kohtunud, et arutada esimeses etapis käsitletud analüüse.
näe rohkem
Toyota teatab Brasiilias uuest Corollast USKUMATU hinnaga; vaata
Hämmastav: Teadlased avastavad New...
Nii kuulati kirjaoskuse õpetajaid paljudest riigi piirkondadest. Rühm analüüsib tehnilisi ja pedagoogilisi omadusi, et näidata ühtselt riiklikku kirjaoskuse piirjoont.
See uuring on oluline põhihariduse hindamissüsteemis (Saeb) kasutatava objektiivse standardi määratlemiseks. Selle eesmärk on sätestada kirjaoskajate osakaal põhikooli 2. klassi lõpus.
See tähendab, et selle info põhjal on võimalik koostada ka muid strateegiaid ja tõsta pakutava hariduse kvaliteeti.
Kirjaoskuse projekti on üle vaadanud hariduse esindajad üle kogu riigi, sealhulgas kirjaoskuse õpetajad, ülikoolid ja olulised üksused, nagu riiklik haridussekretäride nõukogu (Consed) ja linnavalitsuse direktorite liit Haridus (Unime).
Lisaks on kohal ka Inepi põhihariduse hindamiskomisjoni (Daeb) liikmed. Uuringu esimeses etapis, 15.-23. aprillini, konsulteeriti riigi viie piirkonna õpetajatega, kes esindasid kõiki 27 föderaalüksust.
Eesmärk oli koguda teavet kirjaoskajat õpilast iseloomustavate pädevuste kohta. Lõppude lõpuks on see analüüs Brasiilia hariduse kvaliteedi edasiseks parandamiseks hädavajalik.
Pilk kirjaoskusele on riigi haridusliku ja sotsiaalse arengu põhiprotsess. Brasiilias on tähelepanu pööramine kirjaoskusele veelgi olulisem, kuna kirjaoskamatuse määr on endiselt kõrge.
Lugemis- ja kirjutamisoskuse puudumine võib piirata töö- ja õppimisvõimalusi ning takistada kodanike osalust ja juurdepääsu teabele. Seetõttu on oluline, et riik investeeriks kirjaoskust edendavatesse projektidesse ja riiklikesse poliitikatesse.
Lisaks ei tohiks kirjaoskust vaadelda kui isoleeritud protsessi, vaid pigem osana kvaliteetsest haridusest, mis väärtustab õpilaste terviklikku kujunemist.
Koolid peavad pakkuma külalislahke ja ergutavat keskkonda, kus on koolitatud õpetajad ja piisavad vahendid õpetamiseks.
