Kassid pole vees üldse osavad. Nad vihkavad vanni, kuna neile meeldib end puhastada. Tema kehale langevad väikesed pritsmed on juba õigustus täiskiirusel joosta.
Kuigi kassi haistmismeel ei ole nii tundlik kui koeral, on nad tugevamad kui meil. Nad vihkavad tugevaid lõhnu nagu äädikas, bensiin ja sibul, kuna tunnevad neid intensiivsemalt.
Mõnikord ei taha nad oma omanikke kallistada ega koos mängida, see võib tekitada neis stressi või hirmu ning olla agressiivsed, tekitades kriimustusi või hammustusi.
Kassidele meeldib tunda, et neile kuulub keskkond, milles nad elavad, ja seetõttu tunnevad nad end ohustatuna, kui ilmuvad uued lõhnad ja kummalised helid, mis tekitavad hirmu ja ebakindlust.
Kasside kuulmismeel on palju arenenum kui inimestel. Sel põhjusel tunneb ta end ebamugavalt ja kardab valju müra, nagu sireenid, ilutulestikud, föönid, karjed, vali muusika, tolmuimejad ja tormid.
Kassid on muutuste suhtes väga tundlikud, sest nad peavad tundma, et nemad juhivad ja kontrollivad oma elu.
Kindlasti olete juba märganud, et kassid suhtlevad üksteisega harva niisutades.
Kasside jaoks on teiste omasugustega suhestumiseks kõige olulisem kehažestid ja eelkõige välimus. Nad kasutavad seda kunstlikkust domineerimise vormina, teiste hirmutamiseks. Seetõttu võivad nad tunda end ohustatuna ja reageerida ägedalt.
Kassid hooldavad end pidevalt, nii et nad vihkavad räpast või kõrvalejäänud keskkonda, eriti kui segadus ja mustus kohtuvad tema ruumis, näiteks voodis, liivakastis ja toidukonteinerites vesi.
Kui olete kunagi proovinud kassile rohtu anda, teate juba, kui raske see ülesanne on, olles kassidele tõeline piinamine.
On tavaline, et lemmikloomad lükkavad aine tagasi (võite ilata, et te siirupit alla ei neelataks), viskavad pilli välja või keelduvad lihtsalt neelamast.
