A Kaasaegsete rahvusriikide kujunemine toimus lõpul Madal keskaeg, periood, mida iseloomustas mõnede rikaste aadlike arusaam, et feodalism ei vastanud enam nende vajadustele.
Seda teades lahendame õppused kaasaegsete rahvusriikide kujunemisest mille Escola Educação meeskond valis spetsiaalselt teie jaoks?
näe rohkem
Teadlased kasutavad Vana-Egiptuse kunsti saladuste avamiseks tehnoloogiat...
Arheoloogid avastavad vapustavaid pronksiaegseid haudu…
1 — (Pucsp) „Kuninglik troon ei ole inimese troon, vaid Jumala enda troon. Kuningad on jumalad ja osalevad mingil moel jumalikus iseseisvuses. Kuningas näeb kaugemalt ja kõrgemalt; peab uskuma, et ta näeb paremini…” (Jacques Bossuet).
Need Bossueti avaldused viitavad kontekstile:
a) 12. sajandil Prantsusmaal, kus kiriku ja riigi vahel toimus sügav lõhe, kuna paavst püüdis Jumala esindajana teostada monarhilist võimu.
b) 10. sajandil Inglismaal, kus katoliku kirik tegutses feodaalse aadliga täielikus kokkuleppes.
2 – Feodalismi allakäik võimaldas välja töötada uue poliitilise konfiguratsiooni, mida tuntakse tänapäevase riigina ja mida iseloomustasid:
a) kiriku suveräänsus, territoriaalne ühendamine, piiritletud piirid, võimu tsentraliseerimine monarhi kätte.
b) kuningriigi suveräänsus, territoriaalne ühendamine, piiritletud piirid, võimu tsentraliseerimine monarhi kätte.
c) kuningriigi suveräänsus, territoriaalne ühendamine, piiritletud piirid, võimu tsentraliseerimine Kiriku kätte.
d) kuningriigi suveräänsus, territoriaalne ühendamine, piiride piiritlemise puudumine, võimu tsentraliseerimine monarhi kätte.
3. Mis oli moodsa riigi üks alustalasid?
a) Kiriku tõus, tsentraliseeritud võimu kandja, mis ei kannata kuninga sekkumist. Selle mõju avaldaks elanikkonnale ja territooriumile.
b) Kodanluse tõus, tsentraliseeritud võimu kandja, mis ei kannata kiriku sekkumist. Selle mõju avaldaks elanikkonnale ja territooriumile.
c) Kuninga tõus, kes on tsentraliseeritud võimu kandja, mis ei kannata kiriku sekkumist. Selle mõju avaldaks elanikkonnale ja territooriumile.
d) kodanluse tõus, tsentraliseeritud võimu kandja, mis ei kannataks kuninga sekkumise all. Selle mõju avaldaks elanikkonnale ja territooriumile.
4. Oma autonoomia tugevdamiseks ja tagamiseks investeerisid monarhiad:
a) professionaalsed armeed.
b) intellektuaalne õpe.
c) käsitsiõpe.
d) ülikoolid.
5 — (UEL) Umbes 16. sajandil seostati teda Euroopa rahvuslike monarhiate kujunemisega:
a) tekkiva kaubandusliku kodanluse nõudmine protektsionismi järele ja absolutistliku poliitilise ideoloogia ringlus.
b) feodaalse aristokraatia poliitilis-majanduslik jaatus ja liberaalne ideoloogiline toetus riigi tsentraliseerimisele.
c) ülemere meresõidud ja -vallutused ning soov rakendada vabaturulist maailmamajandust.
d) talupoegade tööjõu kontingendi kasv ja kodanliku ettekujutuse olemasolu proletariaadi diktatuurist.
e) religioosse kultuurilise avangardi esilekerkimine ja prantsuse skepsise tugev mõju, mis kaitseb kuningate jumalikku õigust.
6. Millised olid peamised kaasaegsed rahvusriigid?
a) Inglismaa, Prantsusmaa, Portugal ja Rootsi.
b) Norra, Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania.
c) Inglismaa, Prantsusmaa, Taani ja Hispaania.
d) Inglismaa, Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania.
7 — Euroopa rahvad lõid oma poliitilise tsentraliseerimise vormi, mis põhineb:
a) Feodalismi kriis, kodanluse teke, merenduse laienemine, kaubanduse areng ja rahvastiku kasv.
b) Feodalismi kriis, monarhia tekkimine, merenduse laienemine, kaubanduse areng ja rahvastiku kasv.
c) Feodalismi kriis, luterluse teke, merenduse laienemine, kaubanduse areng ja rahvastiku kasv.
d) Feodalismi kriis, kodanluse teke, kiriku võimu laienemine, kaubanduse areng ja rahvastiku kasv.
8. Kodanlased olid vastutavad vabade messide tekkimise eest, mis vallandas kaubanduse arengu. Kuidas seda perioodi nimetati?
a) Kultuuri- ja linnarenessanss.
b) Kaubanduslik ja linnarenessanss.
c) Kaubanduslik ja kultuuriline renessanss.
d) kaubanduslik, linna- ja kunstirenessanss.
9 — (FUVEST) – Prantsusmaa ja Inglismaa rahvusriikide moodustamise protsessis võib välja tuua järgmised aspektid:
a) aadli võimu tugevdamine ja kaasaegse riigi kujunemise edasilükkamine.
b) kuninga sõltuvuse laienemine feodaalidest ja kirikust.
c) feodalismi ja poliitilise tsentraliseerimise lagunemine.
d) kuningliku võimu langus ja kaubandusliku kapitalismi kriis.
e) kodanluse ning riigi ja kiriku vahelise tasakaalu nõrgenemine.
10 — ____________ sai Euroopa ühiskonna tähtsaimaks tegelaseks.
a) piiskop
b) paavst
c) preester
d) kuningas
1 — D
2 — B
3 — C
4 — A
5 —
6 — D
7 —
8 — B
9 — C
10 — D
Klõpsake siin ja laadige alla tänapäevaste rahvusriikide moodustamise õppuste loend PDF-vormingus
Vaata lähemalt:
