Föderaalne ülemkohus (STF) hääletab sel nädalal selle loa üle koduõpe või pereharidus. Vaatamata sellele, et riiklik haridusnõukogu lükkas selle tagasi, võtavad selle tava kasutusele Brasiilia perekonnad, kes eelistavad koolitada oma lapsi pigem kodus kui traditsioonilises koolis.
Hääletamine on kavandatud järgmisel neljapäeval (30) ja kui süsteemi heaks ei kiideta, on nende laste jaoks õppeasutustesse registreerimine kohustuslik. Kohus otsustab, kas Ameerika Ühendriikides üsna levinud õpetamisvorm vastab Brasiilia põhiseaduse sätetele.
näe rohkem
IBGE avab 148 vaba rahvaloenduse uurimisagendi ametikohta; Vaata kuidas…
Avaldatud seadus, millega luuakse programm „…
Harta artikkel 205 käsitleb haridust kui "kõigi õigust ning riigi ja perekonna kohustust", mille edendamisel peab ühiskond kaasa lööma. Selles mõttes on eesmärgiks võimaldada „isiku arenemist, kodakondsuse saamise ettevalmistust ja tööks kvalifikatsiooni”.
Tegevus sai alguse 2012. aastal, kui Rio Grande do Suli perekond esitas kohtusse hagi, et taotleda õigust õpetada oma 11-aastast tütart kodus. Eesmärk oli tühistada kohaliku omavalitsuse haridusosakonna otsus, mis juhtis tavakooli gümnaasiumikursusele registreerumist.
Argumendina kasutasid vanemad oma klassikaaslaste "arenenud seksuaalsust" ja sõnavara, mis läksid vastuollu kooselu ja sotsialiseerumise ideaalsete kriteeriumidega. Teine vaidluskoht oli "pedagoogilised pealesurumised", nagu evolutsionism, miski, millesse kristlikule orienteeritud perekond ei usu.
Pärast kohaliku ringkonna keeldumist esitasid noore naise vanemad STF-ile apellatsiooni ja 2016. aastal Minister Luís Roberto Barroso peatas varasemad kohtuotsused kuni ülemkohtu lõpliku otsuseni. teema. Edaspidi kehtib kõikidel juhtudel hääletusega kinnitatud meede.
STF-il on täna lahendamist ootamas umbes 40 kohtuasja, millest enamik pärineb Rio Grande do Sulist. Rahvusliku perehariduse assotsiatsiooni (Aned) hinnangul on koduõppega seotud 5000 perekonda, kes õpetavad ligikaudu 10 000 õpilast.
Siiski jääb ühingu sõnul enamik neist hirmu tõttu anonüümseks ja nende soov on jätkata seaduse piires praktikaga. Kui STF-i otsus on aga ebasoodne, kardab Aned sotsiaalse kriisi kehtestamist, alates hetkest, mil enamik neist peredest kavatseb oma lapsi mitte kirjutada.
Plussid ja miinused
Avalik-õiguslikud asutused, nagu liidu peaadvokaat (AGU) ja riiklik haridusnõukogu, on koduõppe vastu. Nende arvates peab laste ja noorukite haridust üles ehitama ühiskond ja perekond, kuid koos, mitte eraldiseisvalt.
Teine argument, mida kasutatakse, on sotsialiseerimine, sest nende institutsioonide seisukohast soosib kool peresisesest erineva kogemuste ja nägemuste vahetamist. Lisaks oleksid ainult haridusvõrgu spetsialistid kvalifitseeritud pakkuma täielikku sisu, st ilma erapooletuseta.
Peaprokuröri büroo (PGR) võttis omakorda vastu vahepealse seisukoha, märkides, et sotsialiseerumise ja täieliku väljaõppe tagamiseks on vaja õigusnorme. Teisest küljest väidab hagi esitanud Rio Grande do Suli perekonna advokaat, et koolide kogemus pole täna sugugi positiivne.
Oma argumendi toetuseks toob ta lisaks õpetamise enda kvaliteedile välja ka kiusamise, narkootikumide ja vägivalla juhtumid. Ta väidab, et koduõpe tagab tervislikuma eluviisi, lisaks kõrgema koolisoorituse juhtumitele riikides, kus koduõpe on lubatud.
Koduõppe reguleerimiseks on Riigikogul praegu menetluses kolm ettepanekut. Üks neist võimaldab lapsi kodus õpetada, kuid nad on kohustatud neid kooli kirjutama, et neid perioodiliselt hinnata. Hinnatavate tekstide kohta aga prognoos endiselt puudub.
Portaalile G1 antud intervjuus viitavad Unicampi haridusteaduskonna professor ja selle aine doktor Luciane Barbosa regulaarsuse vajadusele, kuid peab seda suureks väljakutseks. Peamine põhjus on riigi sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus.
Tema sõnul tuleb arvestada sellega, et kool on paljudele lastele peamine või ainuke haridusele juurdepääsu vorm. Seetõttu tuleb koduõppe korrastamine toimuda viisil, mis seda õigust ei piira. Luciane meenutab ka, et paljudel juhtudel tähendab kooliminek lapse äravõtmist narkootikumide, lapstööjõu või seksuaalse ärakasutamise eest.
