Brasiilia riiklikus kõrghariduses osalenute arv kasvas aastatel 2009–2016 enam kui kolm korda, kasvades 1,5%-lt 5,2%-le. Samal perioodil kasvas (28,1%) ka ülikooli kõigile programmiga eraülikoolides (ProUni) sisseastujate osakaal – 5,7%-lt 7,3%-le.
Avalik-õiguslikes kõrgharidusõppes (bakalaureuseõppes) kasvas vastuvõtt 809 000-lt 1,2 miljonile. Samal perioodil olid numbrid suuremad eraasutustes. Nendele kursustele registreerunute arv kasvas 2,8 miljonilt 3,9 miljonile.
näe rohkem
IBGE avab 148 vaba rahvaloenduse uurimisagendi ametikohta; Vaata kuidas…
Avaldatud seadus, millega luuakse programm „…
Eelmistel aastatel erakoolis õppinud üliõpilaste kõrgharidusõppesse sisseastumisprotsent on enam kui kaks korda suurem kui avalikus võrgustikus õppinutel. Riigikoolides keskkooli lõpetanute vahel on suur vahe. Üliõpilastest õnnestus kõrgharidust omandada 35,9%, eraõppeasutustest 79,2%.
Andmed on osa 2018. aasta sotsiaalsete näitajate kokkuvõttest, mille on välja andnud Brasiilia geograafia ja statistika instituut (IBGE). Uuring toob kaasa hulga teavet riigi sotsiaalsest tegelikkusest. Põhiliseks andmeallikaks on asutuse teadlaste koostatud töö indikaatorite koostamine Continuous National Household Sample Survey (Continuous PNAD) 2012 kuni 2017.
Uuringud näitavad ka, et Brasiilia ei ole saavutanud eelkooli universaalseks muutmise eesmärki. Aastatel 2016–2017 kasvas koolis või lasteaias käinud 4- ja 5-aastaste laste rühm 90,2%. 91,7%-ni, kuid siiski ebapiisav, et saavutada riikliku hariduskava universaalsuse eesmärk (PNE). „[PNE eesmärk] on 2016. aastaks universaalseks muuta 4–5-aastaste laste alusharidus eelkoolis ja laiendada pakkumist. alusharidusele päevakeskustes, et selle PNE kehtivusaja lõpuks teenindada vähemalt 50% kuni 3-aastastest lastest", rõhutas IBGE.
Instituut tõi ka universaalsuseni jõudmata välja, et Brasiilia on riikide keskmise lähedal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitused eelkoolile juurdepääsu kohta. 4-aastaste laste osakaal koolides või päevakeskustes oli Brasiilias 87,1%. Võrreldes OECD riikidega jääb see napilt alla keskmise 88%, olles 35 riigi seas 27. kohal – Tšiili, Soome ja USA ees.
Samuti tõi uuring välja, et töötamine on peamine põhjus, miks noored ei õpi. Täieliku ja mittetäieliku keskharidusega elanikkonnas ei õppinud mehed peamiselt vajaduse tõttu töötada, otsida tööd või oodata töö algust (esimeses grupis 52,5% ja teises 48,9%). See põhjus oli aktuaalne ka naiste puhul (vastavalt 23,2% ja 33,6%).
Uuring tõi välja, et nende hulgas on tunduvalt suurem protsent. Õpingute puudumise põhjuseks oli kodutöödele ja hoolitsusele pühendumine, mis koondas 39,5%. keskhariduseta noortest naistest ja 14,7% keskharidusega noortest, kes polnud kooli lõpetanud kõrgemale.