Keset poliitilist segadust elab Brasiilia läbi ja tõsist kriisi, mis on aastaid kestnud Venezuela, kutsub abi teine Ladina-Ameerika riik: Argentina.
tõsiste pärast majanduskriis Argentinas, elanikkond kannatab oluliste tagajärgede all, nagu inflatsiooni tõus, kasvav vaesus, kõrge tööpuudus, ettevõtete sulgemine ja isegi supermarketite rüüstamine.
näe rohkem
Teadlased kasutavad Vana-Egiptuse kunsti saladuste avamiseks tehnoloogiat...
Arheoloogid avastavad vapustavaid pronksiaegseid haudu…
Kuigi Brasiilia sõidukite puhul räägitakse sellest vähe, on probleem tõsine ja juba võtnud suured mõõtmed. Selle segase stsenaariumi mõjude kartuses on olulised Brasiilia ettevõtted kriisiga seotud riske juba oma bilanssidesse kaasanud.
Aru saama miks Argentina on kriisis, tegime uuringu viimaste aastate ja peamiste tegurite kohta, mis viisid riigi praeguse olukorrani.
Keset riigipöördeid ja autoritaarseid sõjalisi valitsusi on Argentina üle 50 aasta püüdnud luua ideaalne majandusmudel, mida rakendada riigis, mis on üks suurimaid tootjaid maailma toidud.
konservatiiv Mauricio Macri valiti 2015. aastal eelkõige riigi majandusprobleemide lahendamise missiooniga. Ta on üks Argentina rikkamaid ettevõtjaid ja oli eelmiste valitsuste positsiooniga rahulolematu elanikkonna kihlvedu.
Kuid algusest peale ei olnud see missioon lihtne. Ta võttis riigi üle praktiliselt majanduslanguse äärel. Neli aastat tagasi Argentina majanduskasvu ei registreerinud, lisaks eelarvepuudujääk (tuludest suuremad kulud) ja kõrge inflatsioon.
Sel ajal elas umbes 30% argentiinlastest äärmises vaesuses, töötuse määr oli märkimisväärne ja 40% töötavatest töötajatest töötas mitteametlikul turul. Suutmata oma tegevust ellu viia, põhjustas enamik probleeme endine president, Cristina Kirchner.
Üks võimalus kõige kriitilisemate sektorite hinnangul on see, et Macri pole suutnud toime tulla suurte majanduskulutuste ajaloolise reaalsusega. Makromajanduslikud näitajad ei paranenud. Vastupidi, nende olukord on halvem kui varem.
Mitme valuuta, sealhulgas reaalvaluuta suhtes tõusutrendiga on dollari hüppeline tõus üks tegureid, mis riigis kriisi õhutab. Alates aasta algusest on Argentina peeso tõsiselt devalveerunud.
Selle tulemusena on USA valuuta viimastel kuudel kõvasti tõusnud, nii et 2018. aasta mais kulus 1 U$ ostmiseks rekordiliselt 25 peesot. Mõned põhjused, miks see juhtus, oli lisaks välisele survele ka riigi enda majanduslik ebakindlus, mis motiveerib dollari nõudluse kasvu.
Sama aasta augustis kogus Argentina peeso vaid kahe päevaga dollari suhtes uue ajaloolise devalvatsiooni. Ühe aastaga on Argentina valuuta odavnemine juba täielik 50%.
Nende probleemide lahendamiseks on vaja arvesse võtta mõningaid punkte, mis kõik on äärmiselt keerulised. Üks küsimusi on, kas säilitada ajalooline eelarvepuudujääk või mitte. Kui proovite seda tasakaalustamatust järk-järgult lõpetada, on üks riske, et inflatsioon tõuseb veelgi.
Teisest küljest, kui tuleb kohene lahendus, kulusid kärpida, kannatavad selle meetmega miljonid argentiinlased, kuna Argentina on Ladina-Ameerika üks heaolurikkamaid riike.
See ebakindel stsenaarium ja kohanduste järkjärgulisus, vastupidiselt Macri ootustele, peletas investoreid veelgi rohkem eemale ja suurendas kapitali väljavoolu.
Teine oluline element Argentina stsenaariumi mõistmiseks on otseselt seotud kõrge dollariga. Vältimaks valuuta riigist lahkumist tõstis keskpank mai alguses vaid kahe päeva jooksul intressimäära kaks korda.
Sel perioodil tõusis Argentina intressimäär maailma kõrgeimaks, tõusis 30,25 protsendilt aastas 40 protsendile. Ainuüksi sellest aga ei piisanud, et investorid oma raha riigis hoiaksid. Kuna riigi majanduse vastu puudub usaldus, jätkab vahetuskursi hüppeline tõus.
Augustis kuulutati aga välja uus meede, mis seekord tõstis intressimäära mõeldamatule ja kogu maailmas rekordilisele tasemele, 60%ni aastas.
Püüdes ohjeldada dollari tõusu, oli keskpanga teine meede rahvusvahelise valuutareservi kasutamine. Praktikas süstiti dollareid turule, kuna valuuta kättesaadavuse suurenedes väheneks selle väärtus peeso suhtes.
2018. aasta märtsist maini vähendati kogureservist peaaegu 10% ehk umbes 6 miljardit USA dollarit, jättes Argentina reservi suuruseks 56 miljardit USA dollarit.
Majanduslik kaos tähendas, et Argentina pidi võtma drastilised meetmed. Ettevõttelt taotleti rohkem kui 30 miljardi USA dollari suurust krediidiliini Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Juunis sõlmis riik fondiga lepingu väärtusega 50 miljardit USA dollarit. Esimene osamakse summas 15 miljardit USA dollarit vabastati pärast allkirjastamist ja ülejäänud raha oodati järgmiseks kolmeks aastaks.
Augusti lõpus teatas Argentina president aga IMF-iga avansilise fondi lepingu sõlmimisest, millega soovitakse tagada 2019. aasta finantsprogrammi täitmine.
Fondi ees võetud kohustuste täitmiseks järgib riik jäika kohanemiskava. Programm sisaldab muu hulgas eelarvepuudujäägi eesmärki 2018. aastal 2,7% ja 2019. aastal 1,3%. See määr ületas 2015. aasta lõpus 6% ja lähenes 2017. aasta lõpus 4%le.
Kõigi nende probleemide tõttu teatas Macri juuli lõpus, et Argentina inflatsioon peaks aasta sulgema 30% tasemel, mis on kahekordne eelmise aasta detsembri prognoosist. Selle ettemakse üks eesmärke on just inflatsiooni alandamine, kuna seatud eesmärgid on realistlikumad.
Argentina majandusstsenaarium võib Brasiilias avaldada äärmiselt negatiivset mõju. Seda seetõttu, et naaberriik on meie riigi üks peamisi majanduspartnereid.
Lisaks on Argentina üks suurimaid siin toodetud sõidukite ostjaid. Ja see ei piirdu sellega, riik on Brasiilia toodete suuruselt kolmas importija Hiina ja USA järel. Äritehingute vähendamine võib tegelikult mõjutada meie majandust. Äritehingute vähendamine võib tegelikult mõjutada meie majandust.
Pealegi peaksid paljud argentiinlased kriisikonteksti tõttu lõpetama turismisihtkohtade, sealhulgas Brasiilia randade otsimise, mida nende naabrid väga otsivad. See peaks tähendama Brasiilia kirdeosa turismitulude märkimisväärset langust.
Teisest küljest, võttes arvesse seda investorite põgenemist Argentinast, võivad välismaised panused leida uusi turge Brasiilias ja teistes naaberriikides, nagu Boliivias ja Paraguays animaator.
Selle konsolideerimiseks peab Brasiilia aga näitama üles suuremat usaldust oma majandusliku suutlikkuse suhtes. Praegu on Brasiilia majanduskasv madal ja tööpuudus kõrge. Lisaks tõusis dollar reaalkursi suhtes hüppeliselt, mis võib tekitada inflatsioonisurvet.
Sellegipoolest on tõenäosus, et Brasiilia kogeb Argentinaga sarnast kriisi, väga väike. Peamiselt Brasiilia võla madala dollari väärtuse ja riigi heade rahvusvaheliste reservide tõttu.
