30. novembril tõid Moskva teadlased tagasi zombiviiruse, mis oli riigis 48 500 aastat külmunud järve alla mattunud. New York Posti teatel tekitasid teadlased elanikkonnas hirmu uue võimalusega pandeemia pärast selle tüve taaselustamist. Lisateavet selle uudise kohta.
Loe rohkem: Kas me peaksime kartma? 48 500 aastat tagasi külmunud viirus ärkab Siberis uuesti ellu
näe rohkem
Hoiatus: SEE mürgine taim viis noormehe haiglasse
Google arendab AI tööriista, mis aitab ajakirjanikel…
Globaalne soojenemine sulatab põhjapoolkera katvaid tohutuid "püsikülmunud" maatükke. See sündmus on tekitanud häirivaid mõjusid, vabastades orgaanilisi materjale, nagu mikroobid, rakulised mikroobid ja viirused, mis on olnud passiivsed eelajaloolistest aegadest saadik.
Olukord võib muutuda veelgi hukatuslikumaks, kui nende mikroskoopiliste olendite taassünd põhjustab tänapäeva maailma elanikkonnale surmavaid haigusi. Kas olete valmis midagi sellist uuesti kogema?
Zombie viiruse uudised
New York Posti andmetel taaselustasid teadlased mõned "zombiviirused", et uurida olendeid, kes ärkavad igikeltsast ehk külmunud maapinnast. Neist vanim, Pandoravirus redoma, oli 48 500 aastat vana, purustades samade teadlaste poolt 2013. aastal Siberis tuvastatud 30 000 aasta vanuse viiruse rekordi.
Science Alert ütles, et uus tüvi kuulub uuringus osalenud 13 viiruse hulka ja et igal neist on oma genoom ja potentsiaal olla nakkusohtlik, mis kujutab endast ohtu tervist ühiskonnast. Seetõttu arvatakse, et pandeemiad nagu Covid-19 muutuvad sagedaseks, kuna igikeltsa sulamine vabastab kaua uinunud viiruseid, millel on kahjulik potentsiaal.
Teadlased ütlesid, et on õigustatud mõtiskleda iidsete viirusosakeste ringlusse sattumise üle vanade mullakihtide sulamise tõttu. Nende sõnul võivad need avastused olla paraku vaid epidemioloogilise jäämäe tipp, sest lähiaastatel on talveunes viiruseid veel avastamata.
Teine suur murekoht viitab nõiaringile, kuna jää sulamisel eralduv orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja metaaniks, suurendades kasvuhooneefekti ja sulamist. Seega on vaja rohkem uuringuid, et hinnata tundmatute viiruste nakkavuse taset, kui nad puutuvad kokku kõigi keskkonnamuutujatega, nagu valgus, kuumus ja hapnik.
