A depressioon on psühhiaatriline haigus, mille tõttu kannatavad selle ohvrid mõjutatud emotsionaalne, elades seega pideva heitumustundega. Seetõttu satub ohtu tahte edastamise ja otsuste tegemise eest vastutav piirkond, mida nimetatakse aju tasustamissüsteemiks. See tähendab, et väheneb ka võime tunda naudingut ja rahulolu, kuna see on otseselt selle süsteemiga seotud. Vaadake nüüd uuringut, mis seda seost tõestas.
näe rohkem
Need on 4 sodiaagimärki, kes armastavad üksindust kõige rohkem, väidab…
On mõningaid koeratõuge, mida peetakse inimestele ideaalseteks…
Depressioonidiagnoosiga patsiendil kaob huvi rutiinsete tegevuste vastu, kuna ta ei tunne enam rahulolu peaaegu millestki muust. Sellega on võimalik välja arendada anhedoonia – seisund, mis muudab naudingu tundmise võimatuks. Tegelikult esineb anhedooniat 37% inimestest, kes põevad depressiooni – olukord, millel on tugevad märgid, et see on seotud aju tasustamissüsteemiga. Sellest ajast alates on selle seose tõestamiseks läbi viidud palju uuringuid, kuid kõiki vastuseid pole selgunud. Teadlane Hanneke Geugies viis aga läbi uuringu, milles võrreldi anhedooniaga inimeste rühma ajuaktivatsioone mõne teise terve rühma omadega. Vaadake, kuidas see uuring läbi viidi:
Osalejad ja nende omadused
Valituks valiti 24 täiskasvanut, kellel oli diagnoositud vähemalt kerge depressioon. Võrdlus tehti teise rühmaga, kus oli sama palju inimesi ja samast soost. Lisaks ei olnud mõlemas rühmas osalejatel keemilist sõltuvust ega neuroloogilisi probleeme. Lisaks rääkisid nad kõik soravalt hollandi keelt ja neil ei olnud terviseprobleeme, mis takistaksid MRI protsessi.
Protsess
MRI läbimise ajal pidid osalejad täitma neli kognitiivset ülesannet, mis neid rahaliselt tasustasid. Järjestuse kaupa esitati tasu kasvu, neutraalsuse ja kahju näitajad; sihtmärgiks sinine ruut ja lõpuks iga lõpetatud tegevuse preemiate jääk. Sellega oli tasakaal ja indikaatorid näha 1,5 sekundit, sihtmärk püsis aga vaid 0,5 sekundit.
Osaluse algväärtuseks määrati 10 eurot, mis hiljem lisandub ülesannete täitmisel teenitud preemiatele.
Tulemus
Sealt edasi jälgiti kahte hetke: millal osalejad nägid esialgset tasu ja millal said lõpptulemuse. Järelikult oli depressiooniga inimeste rühmal aju aktiivsus tervete rühmaga võrreldes vähenenud. Isegi neil, kellel oli anhedoonia, oli ajutegevus oodatust madalam.
Seetõttu jõudsid uuringu eest vastutavad teadlased järeldusele, et tekib võimetus tunda naudingut kui ajupreemiasüsteemi ühenduvus on muutunud, samuti aktiveerimispuudulikkuse tõttu isoleeritud.