Pingelise rutiini tagajärjel võime muutuda stressis või halvas tujus. Füüsiliste tegevuste harjutamine aitab aga kaasa füüsilisele ja vaimsele heaolule. Lisaks aitab treenimise harjumus tugevdada lihaseid, parandada südame-veresoonkonna süsteemi toimimist ja soodustab keha arengut. Kuid see ei puuduta ainult füüsist. Nii et vaadake mõnda harjutust, mis aitavad teie meeleolu parandada.
Loe rohkem: Vaadake omatehtud valikuid, mis aitavad kõhuvalu leevendada
näe rohkem
Kas lõuna- või õhtusöögiks on parem süüa keedetud mune? Uuri siit
Nooruse saladus? Teadlased näitavad, kuidas tagasi pöörata…
Teadusajakirjas The Lancest Psychiatry Journal avaldatud uuringu andmetel on regulaarselt treenivatel inimestel halb tuju vaid kaks korda kuus. Teisest küljest võivad need, kes mingit tegevust ei harrasta, kannatada kolm kuni neli korda kuus halbade päevade käes.
Uuringud osutavad ka sellele, et mitteaktiivsetel inimestel tekib suurem tõenäosus ärevuse, depressiooni ja muude emotsionaalsete probleemide tekkeks. Aktiivsete praktiseerijatega võrreldes on neil tavaliselt tervislikum elu ja parem heaolu.
Lisaks väidavad teadlased, et spordipraktika suurenemine tagab pikaealisuse. Lisaks teatavad nad ka, et treeningrutiin, kui lihtne see ka poleks, aitab parandada keha kui terviku tervist.
Suurema vastupanu saavutamiseks soovitatud tavade hulgas on samm, mis tähendab, et inimene paneb ühe jala jalale teise ees ja astu samm edasi, põlve toega või ilma, ja seejärel tee sama teisega jalg.
Teine hea soovitus on lahinguköis. See on punutud köis, mis on kinnitatud millegi fikseeritud külge ja seda tuleb sooritada kükiasendis. Lisaks nendele saate sõita ka rattaga või teha lühikesi jalutuskäike, soovitades rohkem kui 20 minutit.
Lõpuks on harjutusi, mida saab harjutada igal pool, näiteks istesse tõusud, plangud ja tungraud. Tasub rõhutada, et aktiivne rutiin aitab suurendada neurotransmitterite sisaldust ajus, luues seeläbi pikaajalise heaolutunde.