On loomulik, et inimesed otsivad õnne kõigis oma eluvaldkondades, kuid nad ei tunne end nendes alati õnnelikuna. 134 riigis tehtud uuring näitas õnnekõvera olemasolu, öeldes millises vanuses jõuame ebaõnne haripunkti, kirjeldades seega inimeste vaimset seisundit kogu elu jooksul. Selles mõttes saavutatakse hinnanguliselt ebaõnne haripunkt 40-aastaselt.
Loe rohkem:Avastage kõige lihtsamad viisid õnne leidmiseks
näe rohkem
Ema teatab koolile, et 4-aastane tütar, kes valmistab lõunat, saab…
Printsess Charlotte põhjustab "tahtmatult" probleeme…
Uuringu viis läbi David Blanchflower Ameerika Ühendriikides Dartmouthi kolledži ülikoolis. Ta võttis arvesse riikidevahelisi kultuurilisi erinevusi, kuid tuvastas mustrid, mis viitavad sellele, et inimesed on oma parimas vormis teismeeas, õnnetud 40ndates ja palju hiljem.
Sõnaraamatus on õnn õnnelik olemise kvaliteet või seisund, kus on täieliku rahulolu, rahulolu, õnne teadvuse seisund. Õnnelik olemine ja olemine on aga väga suhteline ja võib inimeseti erineda.
Me nõuame endalt palju tulemuste eest nii isiklikus elus kui ka karjääris ning vahel tunneme puudust väikestest õnnehetkedest, mis meil elus on. Näiteks nautige oma pere ja sõpradega väljas veedetud päeva või lihtsalt näksige kellegagi koos süüa. Need on väikesed rõõmuhetked, mida me sageli jagame.
Seetõttu selgus uuringust, et arenenud riikide inimeste keskmine vanus kõige vähem õnnelikuna oli 47,2 aastat. Teisest küljest ilmnes arengumaades kõrge depressiooni tase umbes 48, 2-aastaselt. Blanchflower väidab, et see omadus on osa inimese geneetilisest materjalist. Seega arvatakse, et alates 47. eluaastast muutuvad inimesed realistlikumaks, mis paneb meid lähenema frustratsioonitundele ning sellest tulenevalt ka kurbusele ja depressioonile.
Uuringud näitavad aga, et pärast 50. eluaastat kipume olema tänulikumad selle eest, mis meil on. Sel moel muutuvad meie eesmärgid küpseks saades kogu meie elu jooksul. Tegelikult on muutunud õnne parameetrid. Noorena liigutab meid sageli ametialase kasvu eesmärk, investeerida ja õppida karjääri vallutamiseks. Vanemaks saades tunneme end vahel õnnetuna ja tasapisi seame endale muud eesmärgid asjadele, mis meid õnnelikuks teevad.
