2019. aasta novembris jõustunud pensionireform tõi olulisi muudatusi pensionile jäämise reeglitesse. Nende hulgas on INSS-i pensionile jäämise alampiir.
Seetõttu tekitas neist kahtlemata enim kõneainet töölise vanuse alammäära ja ka tööpanuse aja küsimuse muutmine.
näe rohkem
Kinnitatud: Samsung toodab tõesti kokkupandavaid ekraane…
Hiina teeb kosmosejaamas katseid sebrakalaga…
Esiteks, vanuse alammäära kehtestamisega, olenemata sellest, kui kaua olete panustanud, peate hüvitise saamiseks jõudma valitsuse määratud vanusesse.
Seega ei tähenda see, et aastatepikkune panustamine pole enam seda väärt. See tähendab, et pensionile jäämiseks peab olema sissemakse ja vanuse alampiiri kombinatsioon.
Algselt kehtestati pensionireformiga, et pensionile jäämiseks on nii meestel kui naistel nõutav minimaalselt 15 aastat sissemakseid.
Vanuse alammäära osas peaksid naised olema teadlikud, sest lähiaastatest lisandub kuni 2023. aastani kuus kuud aastas.
Seega saab 2023. aastal 62. eluaasta ehk naistöötajate miinimumvanus. 2021. aastal oli vanuse alampiir 61 ja 2022. aastal 61 ja pool.
Meeste jaoks on vähe muutunud. See on miinimumvanus 65 aastat ja pensionimakse 15 aastat.
Kokkuvõttes, nagu juba mainitud, sotsiaalkindlustusreformiga enam sissemakseajal põhinevat pensionile jäämist ei eksisteeri.
Töötajatel, kes panustasid vana seadusandlusega nõutusse, tasub aga tähelepanu pöörata üleminekureeglitele:
Lõpetuseks, kas soovite sotsiaaltoetuste kohta rohkem teada? Juurdepääs Kooliharidus ja ole kursis! Juurdepääs siit!