Teine maailmasõda oli 1939. aastal peagi käes, nii et valitsused kogu maailmas valmistusid selleks juba ette. Nii oli see Ühendkuningriigis, mille võimud kohtusid ja moodustasid komitee, et otsustada saatuse üle loomad II maailmasõja ajal.
Seega, et lemmikloomad konflikti ajal suuremaks probleemiks ei jääks, soovitati need üle viia. Seetõttu levitati plakateid, mis palusid omanikel oma loomad siseruumidesse viia või ohverdada, et nad sõjas kannatada ei saaks.
näe rohkem
Astroloogia ja geenius: NEED on 4 kõige säravamat märki…
iPhone'id, mis ei õnnestunud: 5 avalikkust lükkas tagasi!
Loe rohkem: Avastage lugu lemmikloomadest, kes pidid kiiresti Hongkongist eralennukitega lahkuma.
Mõne nädala pärast algav sõda oleks ju vastutav miljonite Euroopa kodanike ja kogu maailma elude eest. Levinud hoiatused ei hoidnud aga ära lemmikloomade veresauna Ühendkuningriigis.
Paljud inimesed olid nõus oma lemmikloomad viima turvalisse kohta, eelistatavalt riigi sisemaale. Paljud teised pidid aga liikumisvõimetuse või muudel põhjustel oma lemmikloomad ohverdama. See on kaasa toonud loomade surmalaine nii veterinaarkliinikutes kui ka loomade varjupaikades. Ja siis, kõigest nädalaga, oli riik jõudnud juba 750 tuhande ohverdatud looma arvuni.
Suur lemmikloomade veresaun leidis aset just Ühendkuningriigis Teise maailmasõja esimesel nädalal. See tähendab 1939. aasta 3. septembri nädalat, mis kindlasti ei ununenud selle üle elanud inimeste mällu. Siiski väärib märkimist, et nii loomaarstid kui ka tsiviilisikud pidasid lemmikloomade eutanaasia korraldust julmuseks. Seda seetõttu, et paljud inimesed pidasid loomade ohverdamist ebavajalikuks.
Seetõttu ilmutas end varsti pärast seda loomade probleemi lahendamiseks loodud organ NAPRAC (National Air Raid Precautions Animals Committee). Nii rõhutasid nad uues teates, et loomi, kes võivad koju jääda, ei tohi tappa, kuid veresaun oli juba toimunud.