Ainult 27% Brasiilia riigikoolidest pakuvad täiskoormusega haridust. See statistika kujutab endast teistsugust tegelikkust kui föderaalvalitsus riiklikus hariduskavas (PNE).
Vastavalt PNE eesmärkidele peab aastaks 2024 50% avalikus võrgus olevatest asutustest pakkuma täiskoormusega haridust. Vabaühenduse Todos Pela Educação avaldatud andmed näitavad aga, et modaalsuse kasv on alates 2013. aastast olnud alla ootuste.
näe rohkem
"Minu maja, minu elu" maaelu: uurige, millised on…
Kuni 230 km/h tuulega supertaifuun teeb murelikuks…
Nüüd, 2023. aastal, on föderaalvalitsus teatanud meetmetest, mis soodustavad liitumist terviklik haridus. Uue eesmärgi eesmärk on jõuda 2026. aastaks 3,2 miljoni riigikooli õpilaseni, kellel on täiskoormusega haridus.
Kuid vabaühenduse hariduspoliitika juhi Ivan Gontijo jaoks on ebatõenäoline, et eesmärki saavutatakse. Tema jaoks on peamiseks takistuseks investeeringute puudumine, sest integraalne modaalsus tekitab suuri kulutusi.
"Kulu on kaks kuni kolm korda suurem kui osalise tööajaga registreerumine ja peamine tegur on toit," ütles Gontijo uudisteportaalile Poder 360.
Integreeritud õpetamisviisi puhul peab kool pakkuma õpilasele õppekava tegevusi, täiendavaid tegevusi ja abi, näiteks toitu.
PNE eesmärk 6 on tekst, mis kaitseb üldhariduse tähtsust riigis. Valitsuse tekst kiideti heaks seadusega 13.005/2014 ja selles on kirjas, et riiklik eesmärk on:
"Pakkuge täiskoormusega haridust vähemalt 50% (viiskümmend protsenti) riigikoolidest, teenindada vähemalt 25% (kakskümmend viis protsenti) üliõpilastest põhiline”.
Dekreet kehtib aga 10 aastat ehk eesmärgini tuleb jõuda 2024. aastaks. Täiskoormusega õpe on aga alates 2013. aastast kasvanud vaid 5,7%.
(Pilt: Freepik/Playback)
Kuigi projekt esitleb hariduse stimuleerimise strateegiad, on selle rakendamisel endiselt mitmeid rahalisi ja struktuurilisi takistusi, mis takistavad selle laienemist.
Näiteks on vajalik, et õpetajad ja teised haridustöötajad oleksid valmis ja kättesaadavad, et rahuldada kõiki õpetamisvajadusi.
Gontijo kinnitab, et osalistes õppeüksustes on kuni kolm vahetust, samas kui täistööajaga koolides on ainult üks. Seetõttu peab asutusel olema infrastruktuur õppekava- ja õppekavaväliste tegevuste läbiviimiseks.
Sellele vaatamata on riiklikul terviklikul haridusplaanil võim pakkuda kvaliteetset haridust ja kogemusi, mis on suutelised arendama palju enamat kui traditsiooniline õppekava.
Brasiilia terviklik haridusprojekt pole aga siiani saanud 2024. aastaks saavutatava eesmärgi saavutamiseks vajalikku struktuuri ja investeeringuid.
