Peaaegu kolm pakitud Maracanãt väljaspool kooli. See on Brasiilia laste arv (180 tuhat), kes on jäetud põhiseadusest tulenevast õigusest haridusele, kuna neil puudub juurdepääs eelkoolile.
Todos Pela Educação hariduspoliitika analüütiku Daniela Mendese jaoks kinnitab selline murettekitav arv, et pakkumise ja nõudluse vahel on ühendus. Lastele kooli jõudmiseks napib kohti ja transporti. Kuid on ka palju lapsi, kes on koolist väljas lihtsalt sellepärast, et nende vanemad ei taha neid kirja panna.
näe rohkem
Uus CNH: autojuhtidel on nüüd eksami sooritamiseks aega 180 päeva…
Enamikul õpetajatest on kehv vaimne tervis, selgub…
Seadus nr 9394/96 teeb põhihariduse suuniste seaduse (LDB) kehtestamisega väga selgelt, et põhiharidus, mis hõlmab ka koolieelset etappi, on kohustuslik. Standardi viies artikkel kohe alguses ütleb, et “juurdepääs kohustuslikule põhiharidusele on subjektiivne õigus”, lisaks on täiendada, märkides, et „iga kodanik, kodanike rühm või prokuratuur võib riigiasutustele helistada nõuda seda."
Täiendusena on selle artiklis 2016. aasta seadusega 13 257 kehtestatud varajase lapsepõlve õiguslik raamistik. 5. kinnitab, et alusharidus on avaliku poliitika prioriteetne valdkond imikueas.
Seistes silmitsi sellise ümberlükkamatu õigusraamistikuga, kommenteerib Daniela, et teadmiste puudumine selle etapi tähtsuse kohta kool on selle põhjuseks, et paljud vanemad nõustuvad oma nelja- ja viieaastaseid lapsi enda juurde jätma Maja. «Siiani levib müüt, et ühe- kuni kuueaastased lapsed on õppimiseks liiga väikesed. Paljud vanemad ei mõista, et lapsed õpivad sellest hetkest, kui neil on maailmaga kontakt. Kool on väga oluline sotsiaalsete sidemete jaoks, mida laps loob maailmaga,” lisab Todos pela Educação analüütik.
Uurimus pealkirjaga „Hariduse suhe eelkooliõpe, palk, kooliharidus ja koolioskus Brasiilias”, mis on välja töötatud São Paulo ülikooli õppe- ja uurimisinstituudis (USP). Uuringu kohaselt näitasid eelkooli pääsenud õpilased kõrgemat õpiedukust põhikooli 4. ja 8. klassis ning gümnaasiumi 3. klassis. Teisest uuringust selgub, et eelkool soosib pooleteiseaastase kooliea pikenemist ja sissetulekute kasvu 16%.
