Hiljuti ruunikirjad, mis on pühendatud mõjukale kuningannaleviiking leiti Taanis ruunikividel 3D-skaneerimise tehnoloogia abil.
Uuringu viis läbi Taani Rahvusmuuseumi, Rootsi Muinsuskaitseameti ja Lääne-Šveitsi munitsipaalhaldusnõukogu teadlaste meeskond.
näe rohkem
Kummaline tuli ERMUTAB juhte Goiás maanteel; vaata pilte
Taassündinud pärast hüvastijätmist: sel 18. oktoobril SÄRAB 3 märki…
Tulemused avaldati eelmisel kolmapäeval (11) ajakirjas Antiquity ja need tekitavad arheoloogia valdkonnas suurt elevust.
Uurimistöö keskendus kahele ruunikivide rühmale, mida tuntakse Jellingi ja Ravnunge-Tue nime all. Esimene rühm, mille püstitas Taani riigi asutaja kuningas Herald Bluetooth, austas tema vanemaid Gormi ja Thyrat.
Teine omakorda sisaldas ka viiteid naisele nimega Thyra. Teadlased oletasid, et mõlemad rühmad võivad olla seotud sama ajaloolise isikuga.
Doktor Lisbeth M. Taani rahvusmuuseumi teadur ja üks uuringu autoreid Imer selgitas:
"Tahtsime näha, kas leiame mõnel sellisel kaljul samu ruuninikerdusi, et saaksime ühendada Ravnunge-Tue kivid Jellingi kividega. Kui seos oleks, oleks tõenäosus, et kivid viitavad samale naisele, Herald Bluetoothi emale Thyrale, suur,” selgitab teadlane.
Uurimisrühm kasutas ruunikivide uurimiseks 3D-mudeleid, analüüsides nikerdusi, graveerimistehnikaid ja kasutatud keelt.
(Pilt: Periódico Antiquity (2023)/Reproduktsioon)
Kõige intrigeerivam ilmutus oli sarnasus Læborgi kaljult leitud grupist Ravnunge-Tue pärit ruunide ja Jelling 2 kivi vahel.
See viitab sellele, et mõlemad on nikerdatud sama isiku poolt, mis avab tee järeldusele, et mõlema kivi pealdised viitavad kuninganna Thyrale.
Nagu tõendid näitavad, mängis Thyra Taani ajaloos otsustavat rolli. Uuringu kohaselt on „praeguste analüüside ja ruunikivide geograafilise leviku kombinatsioon näitab, et Thyra oli kuningriigi ühendamise üks võtmeisikuid või isegi võtmefiguure taani".
Lisaks tugevdab see leid võimalust, et naistel on maailmas mõjukamad ja võimsamad rollid, kui seni arvati. Viikingiaeg taani keel.
See uurimus heidab uut valgust naiste rollile viikingiühiskonnas ja rõhutab jätkuvat vajadust ümber hinnata meie arusaam selle põneva perioodi ajaloost.
