Parim ravim desinformatsiooni "viiruse" vastu, mis on nakatanud Brasiilia ühiskonna "palavikuga". võltsuudised (võltsuudised) on ajakirjanduse kutsepraktika diplominõude tagastamine. Nii avaldasid väitlejad eelmisel neljapäeval (26) Riigikogu kommunikatsioonikomisjoni avalikul arutelul.
Saadikute, õpetajate, ettevõtjate ja ametiühingute esindajate arvates oleks parim viis meedia usaldusväärsuse taastamiseks kiita heaks seadusemuudatus. Põhiseadus (PEC 206/12) – pealkirjaga Brasiilia seadus vabaduse, vastutuse ja läbipaistvuse kohta Internetis – mis taastab kutsealal tegutsemise kohustusliku dokumendi Brasiilias.
näe rohkem
Tulus karjäär: 9 ametit, mis maksavad rohkem kui 20 000 R$ kuus
3 intelligentsete inimeste uudishimulikku veidrust: viimast ei usu keegi
Ettepaneku kaitseks märkis riikliku ajakirjanike föderatsiooni (Fenaj) president Samira Cunha, et "stsenaariumi korral, kus Suurem osa elanikkonnast saab teavet sotsiaalvõrgustike kaudu, me peame üha enam kvalifitseerima ajakirjandust, mida praktiseeritakse. Brasiilia".
Argumendi alusel, et professionaalne ajakirjandus on vastumürk pideva "desinformatsiooni laine" vastu, leiab Samira, et "me elame ühiskonnas, mis põhineb valedel. levitatakse laialdaselt ja kindlate eesmärkidega ning jätame kõrvale professionaali rolli, kes on treeninud vähemalt neli aastat, et täita põhirolli. demokraatias”, taunides, et tänapäeval esineb ilma diplomi nõudeta alaealisi ja kirjaoskamatuid, kes on ametialase registreeringuga ajakirjanikud, avalikult töötavatel ajakirjanikel. riik.
"Suurem pliiats" – Probleemi tekkes, aastal 2009 (esimene Lula valitsus), otsustas föderaalne ülemkohus (STF) ühepoolselt, et treenida võib iga inimene, olenemata koolitusest. ajakirjaniku funktsioonid, kaotades suletõmbega 40-aastase kõrgharidusdiplomi egiidi all reguleeritud kutseala kehtivuse, nagu teisedki, mis aga säilisid.
Ülemministrite tollane "rumal" otsus oleks vastata tööandja pöördumisele, antud juhul São Paulo osariigi raadio- ja televisiooniettevõtete liit (Sertesp) koos föderaalse avaliku ministeeriumiga (MPF), kelle jaoks diplomi nõudmine oleks põhiseadusega vastuolus, kuna põhiseadus „tagab igaühele õiguse sõnavabadusele ja vabadusele. mõtlesin". Sofistika, mis praktikas nõrgendas kategooriat ülemuste ees, lisaks summutas sõnavabaduse, mida nad tahtsid kaitsta.
Seevastu Brasiilia ajakirjandusõpetuse assotsiatsiooni presidendi Marluce Zacariotti jaoks ei ole sõnavabaduse kompromiss diplomi kaotamise ettekäändena jätkusuutlik. «Ajakirjanik ei avalda oma arvamust uudistes ja reportaažides, mida ta kirjutab. Seega ei taga diplomi nõue meedia või muul viisil oma mõtete väljendamise õiguse väidetavat ainuõigust,” hindas ta.
Lükates tagasi tollase asja ettekandja, praeguse praost Gilmar Mendese põhjenduse Riigikohtus – kellele „erikoolitus Ajakirjandus ei ole ideaalne viis vältida võimalikke riske kogukonnale või kahju kolmandatele isikutele. (ABI), Armando Rollemberg, liigitas kõrgeima otsuse tagasilöögiks, lisaks hoiatamisele katastroofiliste tagajärgede eest, mida see põhjustas ühiskond.
„Ajakirjandus on kõik, millel pole valedega mingit pistmist. Ajakirjanduse sees on sõnavabadus, kuid sõnavabadus ei hõlma valesid, nagu omakasupüüdlik, vihkamist tekitav, sõnaselge vale võib veidi rohkem kui 24 tunni jooksul tuua tohutuid kaotusi ühiskond. Mõnikord pole isegi võimalik samaväärset tagasitõmbumist teha,“ ütles ta.
"Maa on lapik" – Rollembergi avalduste illustratsiooniks ütles Brasiilia Ajakirjandusuurijate Ühingu (SBPJor) president Samuel Pantoja, tõi näitena uuringu tulemuse, mille kohaselt usub iga viies brasiillane, et Maa on tasane.
Küsimuse teise nurga alt käsitleb ajakirjanik, professor ja asetäitja Amaro Neto (Republicanos-ES), raamatu autor. arutelu ettepanekut, rõhutas, et ajakirjandusalane koolitus on vahend ajakirjanduse kvaliteedi tagamiseks tööd. "Usun, et see on suur samm võitluse kiirendamise suunas võltsuudised on muuta ajakirjandusdiplom kohustuslikuks selle PEC kaudu, mis siin kojas peatatakse,” nendib ta.
Veel teravamalt esitas ajakirjanik ja asetäitja Daniel Trzeciak (PSDB-RS) otseküsimuse ülemministrile: „Tahaksin küsida minister Gilmar Mendeselt, kas kas ta teeks operatsiooni arstiga, kes ei olnud arstikursusel käinud?”, kui sai aru, et “täna ei taha keegi enam ajakirjanduskooli minna. Miks kulutada neli aastat ajakirjandust õppides, kui sul pole isegi diplomit vaja?“ lõpetab ta.
