Sina troofilised tasemed on otseselt elusolenditega seotud, jah, just nii, elusolendid vajavad seda protsessi elus püsimiseks ja selleks nad vajavad energiat kõige vajalikumate funktsioonide täitmiseks oma looduslikus elupaigas, just selles faktoris sisenevad troofilised tasemed või suhted troofiline
Indeks
Troofiline tase on positsioon, mille elusolend hõivab energia saamise käigus. Selles suhtes saame elusolendid liigitada autotroofsetesse ja heterotroofsetesse.
üksikisikud autotroofne nad on elusolendid, kes suudavad ise oma energiat toota, ilma selleks püüdmiseks vajalikke vahendeid kasutamata, neid peetakse paljundajateks, seda tüüpi suhteid võime leida taimedest, vetikad ja mõned bakterid võivad mõlemad ise toitu valmistada ja toota toitu ka teistele elusolenditele, see tähendab, et neil on võime toota kahesugust funktsiooni struktuur.
Teine, see heterotroofne, on elusolendid, kes ei suuda ise oma energiat rakendada, st nad vajavad vahendeid oma toidu püüdmiseks, see tähendab, et teised elusolendid mida kasutatakse vajalike toitainete saamiseks, saame selles mõttes klassifitseerida neid tarbivateks loomadeks ja mõnedeks lagundajateks, st seenteks ja bakterid
Tarbeloomad: Energia saamiseks tarbivad nad toiduahelas teisi elusolendeid
Lagundajad: Lagundajad lagundavad muid elusolendeid, nagu taimsed jäätmed, loomsed jäätmed ja isegi jäätmed, näiteks väljaheited. Neid võib pidada ka heterotroofseteks, nende peamine ülesanne on viia tagasi teiste elusolendite jäänuste poolt olulised toitained keskkonda.
Seetõttu on igal elusolendil, sõltumata selle liigist, suhe troopilise tasemega. Et tuvastada, millised loomad asuvad igal troopilisel tasandil, on vaja analüüsida toiduahelat ehk troofilist ahelat.
Läheme näiteks toiduahela näitele. Nagu me teame, on taimed päikesevalguse kaudu võimelised ise toitu ehk energiat tootma.
Taimed on osa rohutirtsu toiduahelast, see tähendab, et rohutirts vajab taime toitmiseks, kuid rohutirts ei pääse konnast, mis toimib konna toiduna, ja konn ei vabane sellest ning jõuab lõpuks linnule toiduks saaklooma.
Selle toiduahelaga saame jälgida iga looma troofilist taset, kas pole?
Selles analüüsis järeldame, et tootjad asuvad alati esimesel troofilisel tasemel, teisel positsioonil, on meil alati esmane tarbija, see tähendab loom, kes toitub kasvatajast, on taimtoidulisteks peetavad liigid, kes söövad taimed. Kolmandalt positsioonilt leiame teisejärgulise tarbija, see tähendab, et ta toidab esmast tarbijat, kes on rohutirts.
Neljandalt positsioonilt leiame kolmanda taseme tarbija, see tähendab, et see toitub sekundaarsest tarbijast ja nii edasi.
See pilt näitab täpselt kogu kirjeldatud protsessi:
Päris lahe, kas pole?
Toiduvõrgud on omavahel ühendatud võrkude rida, mida sa mõtled?
Parema mõistmise huvides kujutleme elusolendit, et toiduvõrgus olev elusolend võib hõivata korraga rohkem kui ühe troofilise taseme, mis on mitu omavahel seotud toiduahelat.
Vaadake selle pildi näidet:
Troofilise taseme äratundmise protsess on neil juhtudel toiduahel veebist eraldamine ja selle klassifitseerimine vastavalt troofilisele tasemele. Pöörake tähelepanu nooltele, mis näitavad iga looma järjestust.
Kas hakkame iga troofilist taset samastama positsiooni ja tasemega, mille need elusolendid hõivavad?
Esimene tase on mais, mis on aretaja, millele järgneb teine tase, mida nimetatakse esmatarbijaks, mis on tibu, kolmas opossum see on sekundaarne tarbija, neljas on madu, kes on kolmanda taseme tarbija, ja lõpuks jälle röövlind, olles tarbija neljas aasta. Esimese tellimuse tarbijad ja nii edasi. Vaadake veel ühte toiduvõrgu näidet ja proovige ise iga taset või troofilist suhet tuvastada:
Päris lahe see suhe, kas pole? Loomade maailm on täis võimalusi ja avastusi ning troofiline tasand on üks neist.
Muud artiklid:
Telli meie e-posti nimekiri ja saate oma postkasti huvitavat teavet ja värskendusi
Täname registreerumise eest.
