See on teadustegevus, mis puudutab aine füüsikalisi olekuid, see tegevus on suunatud kuuenda kursuse õpilastele.
Selle teadustegevuse saab alla laadida Wordist (mall, mida saab muuta), PDF-is (valmis printimiseks) ja ka vastatud tegevuse.
Laadige see teadusharjutus alla aadressilt:
KOOL: KUUPÄEV:
PROF: KLASS:
NIMI:
Kui me viitame veele, on kohe pähe tulnud mõte jahedast värvitust vedelikust. Rauale viidates kujutame ette kõva tahket ainet. Õhk seevastu tuletab meile meelde gaasilises olekus oleva aine ideed.
Kõik looduses eksisteerivad ained esinevad ühes neist vormidest - vedelas, tahkes või gaasilises vormis. Seda me nimetame aine füüsilisteks olekuteks.
Tahkes olekus on veemolekulid üksteise suhtes väga “kinni” ja liiguvad väga vähe: nad “kiiguvad”, vibreerivad, kuid ei pääse üksteisest liiga kaugele. Tahke eseme, näiteks ukse puidu või pliiatsi valmistamise plasti kuju ja mahu muutmine pole lihtne.
Vedel olek on tahke aine ja gaasi vahepealne, molekulid on vabamad ja liikuvad rohkem kui tahkes olekus. Vedelas olekus kehad ei säilita kindlat kuju, kuid omandavad neid sisaldava anuma kuju, kui molekulid libisevad üksteise kohal. Tasasel ja horisontaalsel pinnal jääb aine vedelas olekus ka tasaseks ja horisontaalseks.
Gaasilises olekus on aine väga laienenud ja sageli ei suuda me seda visuaalselt tajuda. Gaasilises olekus kehadel pole oma mahtu ega kuju ning nad võtavad ka neid sisaldava anuma kuju. Gaasilises olekus liiguvad molekulid vabamalt kui vedelas olekus, on üksteisest palju kaugemal kui tahkes või vedelas olekus ja liiguvad igas suunas. Nende vahel on sageli kokkupõrkeid, mis põrkuvad ka selle konteineri seinaga, milles nad on. See on nagu mesilased, kes on kasti lõksus ja lendavad igas suunas.
Kokkuvõtlikult: tahkes olekus vibreerivad veemolekulid fikseeritud asendites. Vedelas olekus vibreerivad molekulid fikseeritud asendites. Vedelas olekus vibreerivad molekulid tugevalt: kui algasend muutub, libisevad molekulid üksteise kohal. Gaasilises olekus (aur) liiguvad molekulid häireteta intensiivsemalt.
1) Millised on aine füüsikalised olekud?
R .:
2) Kuidas on molekulid vedelas olekus?
R .:
3) Kuidas on molekulid tahkes olekus?
R .:
4) Kuidas on molekulid gaasilises olekus?
R .:
5) Too olekus 3 ainet:
a) tahke:
b) Net:
c) gaasiline:
Juurdepääsuks
Kell vastused on päise kohal lingil.
teatada sellest kuulutusest
