Aasta alguspunktist rääkimiseks industrialiseerimine Brasiilias, peame jälgima Brasiilia ajalugu koloniaalperioodideni.
Brasiilia koloniaalperioodil (1500–1815), mida valitsesid portugallased, üritati seda teha palju alustada industrialiseerimist, kuid poliitiliste piirangute tõttu ei õnnestunud neil eesmärke saavutada Portugali keel. Selle põhjuseks on portugallaste majanduslik põhimõte neil perioodidel, mida nimetatakse merkantilismiks. Portugallased ei soovinud, et Brasiilia tööstuslik tööstus kahjustaks nende kodumaist tööstust. Seega ei suutnud ükski tööstus Brasiilias juurida Brasiilia territooriumil turustatavate Portugali toodete kaitsmiseks. (2)
Jõupingutusi tehti ka Brasiilia impeeriumi ajal (1822–1889). Dom Pedro II valitsemisajal investeerisid Brasiilia ärimehed nagu Irineu Evangelista de Souza, Visconde de Mauá ja välismaised kontsernid raudteesse, laevatehastesse ja pankadesse. Märkimisväärne, kuid ebaühtlane laienemine toimus ka tekstiili-, rõiva-, toidu-, joogi- ja tubakatööstuses. Kahjuks soosis Brasiilia välispoliitika põllumajandust, mis tähendas, et väliskonkurents takistab jätkama investeeringuid industrialiseerimisprotsessi. (3) Seetõttu osutusid esimesed jõupingutused ebaõnnestunuks.
See, mis juhtus pärast Brasiilia impeeriumi lõppu, polnud teisiti. Perioodil töötleva tööstuse kasv ei toonud kaasa olulisi struktuurimuutusi (5), mis viitab sellele industrialiseerimisele Brasiilias ei olnud see praktiliselt võimeline kogu Brasiilia majandust muutma isegi vahetult pärast impeeriumi Brasiillane.
Brasiilias algas ulatuslik industrialiseerimine majanduskriisist ja selle ületamisest Peamiselt kohvitootmisele keskendunud Brasiilia majandus katsetas 1930. aastatel. Selle põhjuseks oli maailma majanduse kohvi hinna drastiline langus. Nii ühikuhind kui ka Ladina-Ameerika ekspordi kogus langesid, mille tulemusena oli nende koguväärtus aastatel 1930-34 48% madalam kui see oli aastatel 1925-29. (5) Kohvi tootmise ülevõimsus ja suur depressioon süvendasid koos rahvamajanduse olukorda, mille lahendamiseks kulus Brasiilia valitsusel peaaegu kümme aastat. Brasiillased leidsid sellele probleemile meeleheitlikult lahenduse.
Kuna Brasiilia ei olnud ainus riik, mis rahvusvahelise majanduskriisi all kannatas, pidid ka paljud teised Ladina-Ameerika riigid sellele lahenduse leidma. Sellele probleemile lahenduse leidmiseks avaldas 1940. aastate lõpus piirkonna üks juhtivaid majandusteadlasi Raul Prebisch liberaalsete doktriinide terava kriitika. Tema argumendid andsid intellektuaalse aluse impordi asendamise industrialiseerimise (ISI) poliitikale (6), mis valitses tollest ajast kuni 1980. aastateni. (7) Impordi asendamise industrialiseerimine (ISI) on eeldusel põhinev kaubandus- ja majanduspoliitika et riik peaks püüdma oma välist sõltuvust vähendada tööstuslike toodete kohaliku tootmise kaudu (8).
Ladina-Ameerika juhtidel oli sellele ülemaailmsele majanduskriisile reageerimiseks kaks võimalust. Esimene oli tugevdada sidemeid juba tööstusriikide ja arenenud riikidega, et kindlustada ja kaitsta turu stabiilset osa. Ja teine pidi alustama industrialiseerimist. Industrialiseerimise alustamise eesmärk oli saavutada suurem majanduslik iseseisvus ja luua töökohad töölisklassidele. Brasiilia valis teise võimaluse, mis viis riigi industrialiseerimiseni. Brasiillased mõistsid, et Brasiilia ei saa enam tugineda üksnes esmatoodete ekspordile ja see on vajalik majanduse mitmekesistamise edendamiseks. Seetõttu võiks Brasiilias toimuda ulatuslik industrialiseerimine. Ja see uus brasiillaste valitud majanduspoliitika viis rahva industrialiseerimises edukaks.
Rasketööstuses (teras, metallurgia, naftakeemia, keemia jne) on toimunud jõuline areng, mis toota tooteid, mida juhivad suured riigile kuuluvad ettevõtted (Companhia Vale do Rio Doce, Petrobras, Siderbrassid jne). Märkimisväärseid edusamme on tehtud ka arenenumates sektorites: lennunduses ja lennunduses, telekommunikatsioonis, elektroonikas ning masinate ja muude seadmete tootmisel kapitali. (9)
Indeks
Selle teema täpsustamiseks oli Brasiilias industrialiseerimise põhirõhk rasketööstusel, nagu ma varem mainisin. Nende hulka kuuluvad rauatööstus, tekstiili- ja rõivatööstus, toiduainete töötlemine, mööblitootmine, parkimine ja nahatooted. (10) Brasiilias rauamaagi tootmist aastatel 1911–1960 käsitleva statistika kohta (11) Rahvusvaheline ajalooline statistika ”näeme hõlpsalt, et kaevandatud rauamaagi kogus on suurenenud ajaga. Samuti on samas allikas esitatud tabelist maagaasi tootmine aastatel 1929–1960 (12) On tõestatud, et maagaasi oli võimalik saada alles pärast 1942. aastat ja Brasiilias hakkas kaevandamine kasvama aasta alguses 1950. aastad. Lisaks tabel, mis viitab toornafta tootmisele Brasiilias koos ajakavaga aastast 1915 Aastast 1959 (13), mis on esitatud samas allikas, näitab ka toornafta toodangu suurenemist üle 2005 aastat vana.
Üks asi, millele peaksime keskenduma, on see, et kõigil nendel graafikutel on üks ühine joon: iga mäetööstuse toodang kasvab aja möödudes hüppeliselt. See tähendab, et Brasiilia valitsus on pööranud suurt tähelepanu nendele rasketööstustele, mis viivad Brasiilia praktiliselt üheks suurimaks rasketööstuse riigiks maailmas.
Transport on riigi tööstuse jaoks ka hädavajalik. Ilma kogu territooriumil hästi välja ehitatud transpordisüsteemita on võimatu edastada valmistatud tooteid ja tooraineid.
Suures osas Brasiilia ajaloost on riigi erinevad piirkonnad jäänud üksteisest eraldatuks, kuid see on muutunud. drastiliselt pärast II maailmasõda, kõigepealt õhutranspordi kasvu ja kaks aastakümmet hiljem moodsa laiendamisega teedevõrk. (14) Brasiillased olid tõesti selle valdkonna pioneerid. Samuti väidavad nad, et esimesed mehed, kes lendavad, ei ole vennad Wrightid, vaid brasiillane nimega Alberto Santos-Dumont. Igatahes on kõigil Brasiilia pealinnadel ja tähtsatel linnadel suur lennujaam ning enamikku väiksematest linnadest teenindavad reaktiivlennukid. Vähesed kohad on ilma vähemalt ühe mustuse maandumisruumita. (15) Need suurepärased lennuteenused, mida hooldati kõikides Brasiilia osades, lõid aluse industrialiseerimiseks.
Eespool nimetatud tööstused suutsid kasvada palju suuremal määral võrreldes teiste tööstusharudega, mis ei suutnud valitsuse toetust saada. Siiski on ka teisi tööstusharusid, mis on ka ebapiisavast toetusest hoolimata edukad olnud. Telekommunikatsioon, elektroonika ning muude masinate ja muude kapitaliseadmete tootmine paranesid ka Brasiilia industrialiseerimisperioodil.
Lühidalt öeldes on Brasiiliast saanud üks juhtivaid tööstusriike, kes toetab kõiki mõeldavaid tööstustegevuse liike. Kuna industrialiseerimine oli toimunud Brasiilias, kasvas kodumaine tootmissektor 1930. – 1940. Aastatel tohutult. Impordi asendamise industrialiseerimise strateegia toimis.
Kodumaised tootjad asendasid mittekestvate imporditud kaupade (riided, kingad jms) ja ehitusega Volta Redonda tohututest terasetehastest tehti esimesed sammud pooltoote väljavahetamisel valmis. Suur osa olemasolevast tööstusbaasist loodi aga 30 aasta jooksul aastatel 1950–1980, mille jooksul toimus hämmastav kasvuhoog, mille tulemusel kasvas SKP aastas keskmiselt 7% (mis vastab 4,3% - le SKT kohta) elanik). Sel perioodil suutis Brasiilia asendada ka imporditud püsivaid tarbekaupu, alustades autodest; 1950. aastate lõpus otsustasid peaaegu kõik maailma suuremad tootjad alustada autotootmist täielikult Brasiilias, São Paulo ümbruses asuvas linnalinnas. (16) Alates 1967. aastast on Brasiilia tööstus panustanud sisemajanduse kogutoodangusse rohkem kui põllumajandus.
Alati mõeldes teile (hariduse ja ümberkujundamise lugejaile) selle lihtsaks tegemisele, otsustasime teha kõik Industrialiseerimine Brasiiliasallalaadimiseks PDF-is.
Materjalile juurdepääsemiseks kontrollige järgmist linki ja laadige alla:
Laadige alla PDF-is.
See video käsitleb 19. sajandi lõpu kuni 20. sajandi alguse Brasiilia industrialiseerimist.
Brasiilias industrialiseerimise võib jagada neljaks perioodiks, vt:
Telli meie e-posti nimekiri ja saate oma postkasti huvitavat teavet ja värskendusi
Täname registreerumise eest.