Paljude aastate jooksul on jutuvestmine olnud üks viise, kuidas inimesed saavad omaks võtta inimsuhetes ja sotsiaalsetes suhetes praktiseeritud väärtused. See tegevus aitab lastel õppida väljendama oma emotsioone ja arvamusi, lisaks ergutab kujutlusvõimet ja arendab kriitilist meelt. Riiklik ühine õppekava (BNCC) tunnistab suulise kirjaoskuse olulisust ning määratleb kuulamise, rääkimise, mõtlemise ja kujutlusvõime kui alushariduse kogemusvaldkonnad.
Loe rohkem: Siin on mõned näpunäited, mis aitavad vältida laste depressiooni
näe rohkem
Laste ekraaniaja vähendamine: propageerige elustiili…
Toksilisuse hoiatus! Värvitud riided võivad sind SELLE pärast haigeks teha
Jutuvestmise praktika aitab lisaks meelelahutuslikule tegevusele lastel kõnet sidususe ja tegelikkuse kaudu korrastada. Esimesed asjad, mida inimesed mäletavad, on nägemine, tunnetamine ja kuulmine. Lisaks on jutuvestmine ülilõbus suhtlemiskogemus.
Esiteks, enne kui räägime jutuvestmise rollist nende loomisel lapsed, on huvitav rohkem teada selle tegevuse kohta, mida peetakse üheks kõige kaugemaks ajaloos inimkond.
Inimene jutustab lugusid oma suhtlemis- ja kõneoskuse kujunemise algusest. Lisaks õnnestus neil edendada esivanemate rahvaste ühinemise, vennastumise ja kogemuste vahetamise hetki. Sellest hetkest sai ka muistsete rahvaste ajaviide.
Oli võimalik avastada, et jutuvestmisest põhjustatud stimulatsiooni kaudu on kõik inimesed võimelised neelavad moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi ning selles kontekstis saab selgeks selle teo asjakohasus praktika vormis. hariv.
Selle kaudu saavad lapsed hakata tegelema oma loovuse, lugemisarmastuse ja keeleoskusega ning arendama empaatiat tegelaste vastu. Lugude vahetamine äratab lapse loogilise poole, mis on tema arengu jaoks põhiline.
Tavaliselt arendab laps koolis käimise ajal oma loovust ja kriitilise mõtlemise oskusi. Mänguliselt arendavad lapsed oma loomingulist meelt ja kriitilist meelt.